Kohalikud kuulsused

Calgary’sse jõudes selgus, et nädalavahetusel toimub siin ComicExpo, mistõttu on hostelikohtade saamine raskendatud. Me proovisime esimesena Hi-Calgary hostelit, kus nad majutasid meid ühistoa hinnaga alla keldrisse töötajate ruumi, mis meeldis meile väga, kuna olemine oli seal justkui privaat-toas. Hostel ise on ka väga hea, suuri miinuseid ei leidnud, kuid meie jaoks üsna ebameeldiv oli, et nad ei paku tasuta parkimist. Hostelis kohtusime juhuslikult 3 eestlasega, kes tundsid meid ära meie blogi järgi! Hea, et blogist on ka mingit kasu peale mälestuste üleskirjutamise. Eestlastega sai õhtuti piljardit toksitud, mis on täiesti tasuta lõbu selles hostelis, kuigi pidime möönma, et nad kurivaimud olid selle mängu päris käppa saanud juba ning me rõhusime rohkem õnnele.

HI-Calgary's õnne proovimas

Calgary linn jättis kohe alguses igati sümpaatse mulje. Me olime küll kuulnud juba varem, enne Edmontoni minekut, et Calgary pidi lahedam olema, kuid ma ei arvanud, et erinevus kahe linna vahel nii suur võib olla! Edmontoni linnaplaneering on kuidagi kuiv ja igav, miski väga ei sobi kokku ning selliseid inimsõbralikke kohti on väga vähe, mis on vastupidine Calgary’le. Calgary on seni jätnud mõnusa sooja mulje, kus hea meelega võiks kauem peatuda. Kuigi me polnud Torontos väga kaua, võiks isegi öelda, et Calgary meeldib meile rohkem kui Toronto, mis oma suuruse ja autorohkusega ei tundunud nii hubane linn olevat.

Vihmane Calgary kesklinn

Esimesed päevad Calgarys olid vihmased ja külmad, aga õigeid valikuid tehes võib ka selliseid päevi reisil olles nautida. Pärast kiiret ringi kesklinnas jäi eriti silma Olümpiaväljak, kus võib näha ka autahvlil Allar Levandi nime, kes võitis Calgary olümpiamängudel pronksi. Aasta siis oli ’88. Hiljem läksime ka spordimuuseumisse Olümpia parki. Päris hea muuseum oli, igatpidi interaktiivne. Sai proovida jäähokilööke, suusahüppeid, poksimist jne. Film, mida näidatakse iga pooltund ja täistund, kokkuvõte Kanada Kuulsuste Halli (Hall of Fame) inimestest ja nende võitudest oli emotsiooniderikas ja hästi tehtud.

Paraolümpia kiirusrekordit purustamas

Skoor jäi avamata...

Ele vasakhaak Lennox Lewise vastu

Kes otsib, see leiab

Kui ilm ilusamaks läks, sai käidud ka kohalikus loomaaias, mis peaks kuulu järgi olema Põhja-Ameerikas paremuselt teine ja Kanadas suuruselt 2. kohal. HI-liikmekaardiga saab kusjuures pileti poole odavamalt! Noh jah, veidi pettunud olime, kuna tundus, et loomi oli vähe. Ütleme nii, et Mati Kaal on oma tööd väga hästi teinud ning Tallinna Loomaaias on poole rohkem loomaliike kui Põhja-Ameerika paremuselt teises zoopargis (vastavalt 595 ja 290 erinevat liiki, 7753 isendit Tallinna loomaaias vastukaaluks veidi üle tuhande Calgary’s). Muidu oli ülesehitus hea ning need loomad, kes olid, olid hästi nähtavad ning muhedad muidugi. Eriti vinged olid jõehobud ja valge pika karvaga mägikitsed, keda ma kunagi varem oma elus näinud ei olnud. Jasper rahvuspargis pidi neid ka ühel teatud matkarajal tavaliselt nägema (jutt käib siis ikka valgekarvalistest kitsedest, mitte jõehobudest). See oleks küll vinge... Loomaaias viitsisime Kallega isegi 45 minutilise järjekorra ära oodata, et näha spetsiaalset pingviinide näitust. Pean tunnistama, et see oli ootamist väärt küll. Ma poleks arvanud, et pingviinid nii aktiivsed ja julged on! Plärtsatusi, sukeldumisi, kiiret siblamist oli terve ruum täis, nii et ei teadnud, kuhu kaamera suunata. Austraalias nägime maailma väiksemat pingviinisorti (30 cm pikad) ning Uus-Meremaal sai ka looduses paari veidi suuremat pingviini nähtud, kuid siin sai näha humbolt, kollaste vuntsidega rockhopper pingviine ja suuruselt teisel kohal olevaid kuningpingviine (kuni meetripikkused). Väga ilusad ja ülimalt majesteetlikud.

Murelik gorillapoiss tahaks
hoopis Tallinna loomaaeda

Kuningpingviin

Õhtul kohtusime Kalle vana klassiõe Dagny ning tema kihlatuga, kes töötavad praegusel momendil Calgary’s. Koos sai mehhiko söögikohas õhtusööki nauditud ning pärast nende korteris juba järgmise päeva plaane peetud – tekkis mõte minna koos Banff loodusparki matkama.

Vaade Dagny ja Stefani rõdult kesklinnale