Kuna seekord mõtlesime korralikumalt läbi, mida oleks tark enne Ameerika mandrile minekut Eestis ära teha, mitte nagu uisapäisa Austraaliasse minnes, siis tundus hea mõte see ka kirja panna neile, kes ka sarnast reisi plaanivad. Kirjutan asjadest nii, nagu meie tegime või meile soovitati. Igaüks peab leidma ise oma õige lahenduse.
Meie ettevalmistused olid pisut laiahaardelisemad, kuna lootsime (ja loodame endiselt), et olles juba Põhja-Ameerikas, jõuame mingil ajal korra läbi põigata ka Lõuna-Ameerikast. See tähendab aga automaatselt suuremaid kulutusi. Kes teab, et sinnakanti asja ei ole, jätke need punktid vahele.
1. Lennupiletid. Me leidsime odavaima pakkumise lennata Kanadasse Torontosse Londoni kaudu Air Transat lennufirmaga. Kaks ühesuuna piletit Londonist Torontosse läksid kogu kupatusega maksma 405.96 GBP (243 EUR nägu). Kõige huvitavam oli see, et lennupiletid läksid järjest odavamaks!!! Kes on seda varem kogenud? Igaljuhul uskumatu. Vaatasime isegi Londonis olles, et üks päev enne lendu oli pilet 40 GBP odavam! Lennufirma ise oli väike pettumus – süüa sai ühe korra (8 tunnine lend) ja kõik muud luksused olid lisatasu eest (kõrvaklapid, tekk, alkohol jne). Ühe veiniklaasi sai tasuta. Selle kõrval oli meie lend Austraaliasse lausa äriklassis sõidetud (Qantas’e lend).
Eestist Londonisse lendasime Ryanair’iga, mis läks maksma 126 EUR (kaks ühesuuna piletit).
2. Kindlustus. Internetis on hea lehekülg www.iizi.net kust saab uurida erinevaid kindlustuste pakkujaid ja kindlustuste maksumusi. Me leidsime aga, et odavaim ja sobivaim variant oli võtta Salva kindlustus. Kokku läks maksma 491.96 EUR kahele inimesele. Periood aastaks, hõlmatud kogu maailm v.a. USA (USA juurde pannes tõusis hind topelt) ja mõtekam tundus maksta lisaks 30 EUR, ning saada 70 000 EURile kindlustatud.
3. Vaktsiinid. Lõuna-Ameerikasse minnes on kohustus teha mõningad vaktsiinid. Helistasime Merimetsa haiglasse ja panime endale kirja konsultatsiooni aja. Tegelikult tahtsime hakkama saada ilma konsultatsioonita, kuid nad ei taha selleta vist väga jutule võtta. Võibolla, kui olla kohe telefonis konkreetsem ja öelda, et konsultatsiooni ei taha, saab ka ilma. Konsultatsioon ühele inimesele maksab u 12EUR, mitmekesi minnes on nägu 9.50 EUR. Me tegime vea, ja läksime kahekesi. Mõtekam oleks olnud ühel minna, ja teine ootaks väljas, ning siis koos kõrvaltuppa vaktsiine tegema. Konsultatsioon ise oli tegelikult hea, kurta ei saa.
Lõppkokkuvõttes soovitas arst meil teha A-hepatiidi vaktsineerimise (35 EUR), kollapalaviku vastu vaktsineerimise (29 EUR) ja teetanuse+difteeria vaktsineerimise (seal 3.85, perearsti juures on see tasuta). Need on siis sellised Lõuna-Ameerikasse minnes eriti olulised vaktsineerimised, osades riikides küsitakse juba riiki sisenedes vaktsineerimise passi, tõendamaks, et oled need vaktsiinid teinud. Tegelikult võib juurde teha ka veel B-hepatiidi vaktsineerimise, kuid ta arvas, et ehk meil kui paaril, seda nii väga vaja vast pole. See levib sugulisel teel ja vereülekandega (sarnaselt AIDSiga). Noortel üksikutel täkkudel või üldse neil, kes veel otsivad partnerit, tasuks selle tegemist rohkem kaaluda.
Kui oleksime hakanud varem mõtlema vaktsiinidele, oleks odavam tulnud. Nt pakutakse A ja B-hepatiidi vastast kompleks-vaktsiini, mis on odavam, kuid tuleb käia süstimas mitu korda (esimene kordus kuu aja pärast, teine vist oli poole aasta pärast). Meie seda enam teha ei jõudnud.
Samuti kirjutas arst välja ka malaaria tablettide retsepti, juhuks, kui peaksime tahtma minna Lõuna-Ameerikas kuskile dzunglisse. Tabletid on kallid ja osad neist võivad tekitada nende tarbimise ajal kehva enesetunnet. Ta õnneks soovitas meile Malarone tablette, millega seda kehva enesetunnet ei pidavat tekkima (vähemalt mitte nii suurel määral). Kaks pakki maksis 46 EUR. Ühes pakis on 12 tabletti, millega saab dzunglis viibida u 4 päeva.
4. Tablettide ostmine. Käisime apteegis ja küsisime erinevate tõvede vastu rohtusid – kõhutõbi, kurgule, nohule ja palavikule. Ostsime välja ka malaaria tabletid.
5. Rahvusvahelised juhiload. Olime kuulnud, et Kanada ei aktsepteeri paljude teiste riikide juhilubasid peale enda omade. Seega, et lihtsustada kasvõi veidigi Kanadas (ja mujal Ameerika mandril) autojuhtimise võimalusi, tegi Kalle endale Eestis rahvusvahelised juhiload. Maksavad need 25.- EURi ja kohe saab kätte 10-15 minutiga ARKis. Kehtivad 3 aastat!!! Oluline on viia üks paberil passipilt. Ilma pildita ei saa.
Praeguseks on selgunud, et Kanadas auto juhtimiseks peab igal inimesel olema kindlustus. Kindlustust saab teha AINULT rahvusvaheliste lubade olemasolul (isegi inglased peavad rahvusvahelised load taotlema). Aga, kindlustus laieneb autojuhilt ka teistele autos reisijatele, mis tähendab, et kui on tuttav või keegi, kellel juba on tehtud kindlustus ja ta on nõus sellega, et sa ta autot juhid, ei pea sellises situatsioonis rahvusvahelisi lube olema KUI lubade peal on ingliskeelne tõlge (vanadel Eesti juhilubadel on tagaküljel inglise keelne tõlge olemas). Kui tõlge puudub, on rahvusvahelisi lube vaja igal juhul. Autot rentides peab seega ka omama rahvusvahelisi lubasid, sest autorendi maksumusele lisaks tuleb osta kindlustus nendeks päevadeks, kui autot kasutad. Selle info sain Alberta provintsi autoregistreerimise asutusest.
6. Dokumentide väljaprint. Enne lennukile asumist oleks väga tark kõik olulised dokumendid välja printida. Alates loomulikult lennupiletite broneerimisest ja check in paberitest kuni VIISA paberiteni ja kindlustuse välja printimiseni. Kõik võta kaasa, piiril võidakse küsida. Hea oleks teha ka passist mõned koopiad kaasa, et kui passiga peaks midagi juhtuma. Olen tavaliselt reisile võtnud ka kaasa mõned dokumentide ümbriskiled, kuhu saab kõik olulised asjad sisse toppida ning dokumendid saavad ka reisides natuke vähem kannatada. Samuti on tark teha dokumentides fotokaga pilte ja panna need tallele arvutisse või kuhugi salajasse kohta Internetti.
7. Suveniirid. Loomulikult võtsime kaasa eesti suveniire. Pähe tuli osta puidust võinugasid ja kahvlikesi, lusikaid (kõige odavamad Selveris või muudes ostukeskustes), Tallinna kilud konserv, Vana Tallinnat, Vana Tallinna koorelikööri, Kalevi shokolaade ja pralinee komme, väikesed erinevad eestis toodetud alkoholipudelid jms. Meil sai siia jõudes selgeks, et kuna alkohol tundub siin olevat ikka päris krõbeda hinnaga, oleks võinud Eestist rohkem kaasa võtta. Samuti sigareid. Need siin samuti kallid.
8. Rahavahetus. Ryanair’iga lennates oli meil vahepeatus Londonis, mistõttu vahetasime nii Inglise naelu kui ka Kanada dollareid. Torontosse tulijatele nipp: Eestis raha vahetades küsige ka väiseid kupüüre ja dollarilisi münte. Toronto lennujaamas ei taha keegi suuri rahasid väikesteks vahetada. Meil joppas, et ühes kohvikus tegi seda üks müüja abi oma taskust. Transpordisüsteemis nõutakse täpset raha ja tagasi ei anta!!! Linna saab põhimõtteliselt max 3 dollariga, kui suudad leida kohalikus lennujaamast nn. tokien’e, saad 2.75. Enamus raha, mida tahab Kanadas kasutada, tundub, et tasub kaasa võtta sularahana. Kui kohal olles kohalik pangaarve avada, saab selle sinna üle kanda ning edaspidi pole probleemi, et liiga suur hulk sularaha on kuskil kohvris. Ülekanne Eestist Kanada arvele läheb kalliks.
9. Selline väike nipp, mille leidsin tegelikult Rebane Kanadas blogist - võta kaasa üks eesti pikendusjuhe. Siis saab ilusti mitut asja korraga laadida ilma, et peaks mitu adapterit ostma. Tavaline odav adapter sobib siin laptoppidele, mobiilidele, kaameratele, kuid föönile, habemeajamis-seadmetele, sirgendajatele ja muule sellisele tuleb osta adapter, mis muudab voolu.
Kokku läksid ettevalmistused Kanadasse maksma ühele inimesele: 243+63+246+77+46=675 EUR
lisaks suveniirid, ravimid ja rahvusvahelised juhiload u 55 EUR
Koos Lõuna-Ameerika reisi ettevalmistustega läks 675+77+46 ehk798 EUR
Meie ettevalmistused olid pisut laiahaardelisemad, kuna lootsime (ja loodame endiselt), et olles juba Põhja-Ameerikas, jõuame mingil ajal korra läbi põigata ka Lõuna-Ameerikast. See tähendab aga automaatselt suuremaid kulutusi. Kes teab, et sinnakanti asja ei ole, jätke need punktid vahele.
1. Lennupiletid. Me leidsime odavaima pakkumise lennata Kanadasse Torontosse Londoni kaudu Air Transat lennufirmaga. Kaks ühesuuna piletit Londonist Torontosse läksid kogu kupatusega maksma 405.96 GBP (243 EUR nägu). Kõige huvitavam oli see, et lennupiletid läksid järjest odavamaks!!! Kes on seda varem kogenud? Igaljuhul uskumatu. Vaatasime isegi Londonis olles, et üks päev enne lendu oli pilet 40 GBP odavam! Lennufirma ise oli väike pettumus – süüa sai ühe korra (8 tunnine lend) ja kõik muud luksused olid lisatasu eest (kõrvaklapid, tekk, alkohol jne). Ühe veiniklaasi sai tasuta. Selle kõrval oli meie lend Austraaliasse lausa äriklassis sõidetud (Qantas’e lend).
Eestist Londonisse lendasime Ryanair’iga, mis läks maksma 126 EUR (kaks ühesuuna piletit).
2. Kindlustus. Internetis on hea lehekülg www.iizi.net kust saab uurida erinevaid kindlustuste pakkujaid ja kindlustuste maksumusi. Me leidsime aga, et odavaim ja sobivaim variant oli võtta Salva kindlustus. Kokku läks maksma 491.96 EUR kahele inimesele. Periood aastaks, hõlmatud kogu maailm v.a. USA (USA juurde pannes tõusis hind topelt) ja mõtekam tundus maksta lisaks 30 EUR, ning saada 70 000 EURile kindlustatud.
3. Vaktsiinid. Lõuna-Ameerikasse minnes on kohustus teha mõningad vaktsiinid. Helistasime Merimetsa haiglasse ja panime endale kirja konsultatsiooni aja. Tegelikult tahtsime hakkama saada ilma konsultatsioonita, kuid nad ei taha selleta vist väga jutule võtta. Võibolla, kui olla kohe telefonis konkreetsem ja öelda, et konsultatsiooni ei taha, saab ka ilma. Konsultatsioon ühele inimesele maksab u 12EUR, mitmekesi minnes on nägu 9.50 EUR. Me tegime vea, ja läksime kahekesi. Mõtekam oleks olnud ühel minna, ja teine ootaks väljas, ning siis koos kõrvaltuppa vaktsiine tegema. Konsultatsioon ise oli tegelikult hea, kurta ei saa.
Lõppkokkuvõttes soovitas arst meil teha A-hepatiidi vaktsineerimise (35 EUR), kollapalaviku vastu vaktsineerimise (29 EUR) ja teetanuse+difteeria vaktsineerimise (seal 3.85, perearsti juures on see tasuta). Need on siis sellised Lõuna-Ameerikasse minnes eriti olulised vaktsineerimised, osades riikides küsitakse juba riiki sisenedes vaktsineerimise passi, tõendamaks, et oled need vaktsiinid teinud. Tegelikult võib juurde teha ka veel B-hepatiidi vaktsineerimise, kuid ta arvas, et ehk meil kui paaril, seda nii väga vaja vast pole. See levib sugulisel teel ja vereülekandega (sarnaselt AIDSiga). Noortel üksikutel täkkudel või üldse neil, kes veel otsivad partnerit, tasuks selle tegemist rohkem kaaluda.
Kui oleksime hakanud varem mõtlema vaktsiinidele, oleks odavam tulnud. Nt pakutakse A ja B-hepatiidi vastast kompleks-vaktsiini, mis on odavam, kuid tuleb käia süstimas mitu korda (esimene kordus kuu aja pärast, teine vist oli poole aasta pärast). Meie seda enam teha ei jõudnud.
Samuti kirjutas arst välja ka malaaria tablettide retsepti, juhuks, kui peaksime tahtma minna Lõuna-Ameerikas kuskile dzunglisse. Tabletid on kallid ja osad neist võivad tekitada nende tarbimise ajal kehva enesetunnet. Ta õnneks soovitas meile Malarone tablette, millega seda kehva enesetunnet ei pidavat tekkima (vähemalt mitte nii suurel määral). Kaks pakki maksis 46 EUR. Ühes pakis on 12 tabletti, millega saab dzunglis viibida u 4 päeva.
4. Tablettide ostmine. Käisime apteegis ja küsisime erinevate tõvede vastu rohtusid – kõhutõbi, kurgule, nohule ja palavikule. Ostsime välja ka malaaria tabletid.
5. Rahvusvahelised juhiload. Olime kuulnud, et Kanada ei aktsepteeri paljude teiste riikide juhilubasid peale enda omade. Seega, et lihtsustada kasvõi veidigi Kanadas (ja mujal Ameerika mandril) autojuhtimise võimalusi, tegi Kalle endale Eestis rahvusvahelised juhiload. Maksavad need 25.- EURi ja kohe saab kätte 10-15 minutiga ARKis. Kehtivad 3 aastat!!! Oluline on viia üks paberil passipilt. Ilma pildita ei saa.
Praeguseks on selgunud, et Kanadas auto juhtimiseks peab igal inimesel olema kindlustus. Kindlustust saab teha AINULT rahvusvaheliste lubade olemasolul (isegi inglased peavad rahvusvahelised load taotlema). Aga, kindlustus laieneb autojuhilt ka teistele autos reisijatele, mis tähendab, et kui on tuttav või keegi, kellel juba on tehtud kindlustus ja ta on nõus sellega, et sa ta autot juhid, ei pea sellises situatsioonis rahvusvahelisi lube olema KUI lubade peal on ingliskeelne tõlge (vanadel Eesti juhilubadel on tagaküljel inglise keelne tõlge olemas). Kui tõlge puudub, on rahvusvahelisi lube vaja igal juhul. Autot rentides peab seega ka omama rahvusvahelisi lubasid, sest autorendi maksumusele lisaks tuleb osta kindlustus nendeks päevadeks, kui autot kasutad. Selle info sain Alberta provintsi autoregistreerimise asutusest.
6. Dokumentide väljaprint. Enne lennukile asumist oleks väga tark kõik olulised dokumendid välja printida. Alates loomulikult lennupiletite broneerimisest ja check in paberitest kuni VIISA paberiteni ja kindlustuse välja printimiseni. Kõik võta kaasa, piiril võidakse küsida. Hea oleks teha ka passist mõned koopiad kaasa, et kui passiga peaks midagi juhtuma. Olen tavaliselt reisile võtnud ka kaasa mõned dokumentide ümbriskiled, kuhu saab kõik olulised asjad sisse toppida ning dokumendid saavad ka reisides natuke vähem kannatada. Samuti on tark teha dokumentides fotokaga pilte ja panna need tallele arvutisse või kuhugi salajasse kohta Internetti.
7. Suveniirid. Loomulikult võtsime kaasa eesti suveniire. Pähe tuli osta puidust võinugasid ja kahvlikesi, lusikaid (kõige odavamad Selveris või muudes ostukeskustes), Tallinna kilud konserv, Vana Tallinnat, Vana Tallinna koorelikööri, Kalevi shokolaade ja pralinee komme, väikesed erinevad eestis toodetud alkoholipudelid jms. Meil sai siia jõudes selgeks, et kuna alkohol tundub siin olevat ikka päris krõbeda hinnaga, oleks võinud Eestist rohkem kaasa võtta. Samuti sigareid. Need siin samuti kallid.
8. Rahavahetus. Ryanair’iga lennates oli meil vahepeatus Londonis, mistõttu vahetasime nii Inglise naelu kui ka Kanada dollareid. Torontosse tulijatele nipp: Eestis raha vahetades küsige ka väiseid kupüüre ja dollarilisi münte. Toronto lennujaamas ei taha keegi suuri rahasid väikesteks vahetada. Meil joppas, et ühes kohvikus tegi seda üks müüja abi oma taskust. Transpordisüsteemis nõutakse täpset raha ja tagasi ei anta!!! Linna saab põhimõtteliselt max 3 dollariga, kui suudad leida kohalikus lennujaamast nn. tokien’e, saad 2.75. Enamus raha, mida tahab Kanadas kasutada, tundub, et tasub kaasa võtta sularahana. Kui kohal olles kohalik pangaarve avada, saab selle sinna üle kanda ning edaspidi pole probleemi, et liiga suur hulk sularaha on kuskil kohvris. Ülekanne Eestist Kanada arvele läheb kalliks.
9. Selline väike nipp, mille leidsin tegelikult Rebane Kanadas blogist - võta kaasa üks eesti pikendusjuhe. Siis saab ilusti mitut asja korraga laadida ilma, et peaks mitu adapterit ostma. Tavaline odav adapter sobib siin laptoppidele, mobiilidele, kaameratele, kuid föönile, habemeajamis-seadmetele, sirgendajatele ja muule sellisele tuleb osta adapter, mis muudab voolu.
Kokku läksid ettevalmistused Kanadasse maksma ühele inimesele: 243+63+246+77+46=675 EUR
lisaks suveniirid, ravimid ja rahvusvahelised juhiload u 55 EUR
Koos Lõuna-Ameerika reisi ettevalmistustega läks 675+77+46 ehk798 EUR
7 kommentaari:
tere, olen ise ka kohe kohe kanadasse minemas aasaks, kas rahvusvahelised juhiload on end 2ra tasunud v6i saab ka ilma nendeta ?
Me pole ise veel autot ostnud, kuid oleme rendiautoga sõitnud. Politsei siis kinni meid ei pidanud. Kuid niipalju, kui siin on teiste inimestega jutuks tulnud, on rahvusvahelised juhiload ikka väga olulised. Asi ei ole ainult eesti-inglise keele tõlkes, see rahvusvaheline juhiluba on ka prantsuse keeles, mis on siin ju teatud piirkondades ainus räägitav keel. Minu soovitus on, et kui ikka plaanid autoga sõita (või autot osta, siis veel eriti), tasub need load ära teha. :)
Kas selle vandetõlgi Tiiu Eiseni tõlgitud karistusregistri leht on vaja ka eraldi notari juures kinnitada või piisab sellest tema pitsatist templist ja kui vaja siis millisele? eesti keelsele või ingliskeelsele on vaja notari ampustilli
Võibolla ei saa ma su küsimusest õigesti aru, kuid tema teebki ju valmis asja. Viid ainult oma eestikeelse paberi talle (ega sul ei ole ju ingliskeelset karistusregistri väljavõtet?) ja tema teeb sellest inglisekeelse tõlke, mille köidab kokku eestikeelse paberi koopiaga. Ongi kogu lugu... Rohkem midagi selle tema tehtud tõlkega tegema ei pea.
Tere!
On kohe paar küsimust: esiteks, need Kanada VIISA paberid, see on ju ainult see üks kiri, mis ütleb, et "your application has been approved", paar dokumendi numbrit ja kuupäeva veel seal peal, ning mingi jutt, et õiged permitid saame kätte Kanada piiril?? Ja teiseks, Austraalias oli vaja üht teatud numbrit (TFN-tax file number), kas Kanadas on midagi sarnast vaja??
Ette tänades :)
Selle viisa paberite all mõtlesime jah tegelikult vaid ühte kirja. Seda sama, millele viitasid.
Ning Austraalia TFN numbrile sarnaselt on Kanadas töötamiseks vaja teha endale SIN number ehk Social Insurance Number, mille kohta on veidi rohkem juttu meie ühes teises postituses :)
Edu!
Unustasin eelmisesse kommentaari panna selle teise postituse lingi, seega siin see on: http://ele-kalle.blogspot.ca/2012/01/vajalikud-asjaajamised-kanadas-kohapeal.html
Postita kommentaar