Pärast pikka reisimist Kanadas ja Alaskal on raske kohaneda tavapärase töörutiiniga. Kuigi oleme töötanud vaid 3-4 nädalat, tundub aeg venivat nagu näts - peale tööd vaevab üldiselt energiapuudus ning mõned väljaskäigud kõrvale jättes ei toimugi me elus momendil midagi erilist. Ka töökohad pole väga motiveerivad ning seetõttu tundub enamus aega kaduvat kui mutiauku.
Samas ei saa väita, et ma tööl midagi uut ei oleks õppinud.
Tean nüüd, et tumeda ja heleda röstiga kohvi vahe peale maitse on ka selle
kofeiinisisaldus (heledamal on ROHKEM kofeiini kui tumedal röstil, kuna
röstimisega läheb kofeiini kaduma) ja mis asi on „scone“, muffin, „tart“,
„square“, „cake bite“ ja spanakopita. Esimest korda elus proovisin London Fog’i
nimelist jooki, mis on imemaitsev piimavahu ja kange tee segu. Olen kassas juba
tunduvalt parem kui töötamise algusajal ning suudan seega rohkem keskenduda
klientide nimede meeldejätmisele. Raskusi valmistab aga endiselt inimestega
suhtlemine samal ajal, kui ise üritan tellimust sisestada või raha tagasi anda.
Paljud küsivad, et kust mu aksent pärit on, mistõttu peale vastamist, et olen
Eestist, tuleb loomulikult seletada, kus Eesti asub, või et kas meil oli see
kuulus laulev revolutsioon. Usun, et praeguse seisuga ma tööl väga suuri pläkke
kokku keerata pole jõudnud, kuna keegi väga kurtma ega kaebama pole tulnud ja
loodan, et see nii ka jääb.
Selles konkreetses kohvikus-pagariäris on töötamise eelis
ka see, et kohviku sisustus näeb päris kift välja. Suured aknad maast laeni
lubavad nautida lumemöllu väljas, samas kui sees põleb kamin ja mängib muhe
muusika. Ja lund on viimasel ajal Edmontonis olnud suisa kuhjaga – ühe päevaga
sadas maha oma 20cm lund või rohkem, puud on lookas ja kõik särab mahasadanud
kristallpurust. Eelmisel nädalal ning ka praegu on temperatuur -20 ringis,
mistõttu paluks eestlastel vigisemine jätta ja oma sooja sügisilma nautida! :P
Meie tänav |
Kallet näen endiselt nagu kuuvarjutust – tõuseb ta ju
kell 4 öösel ja läheb magama seetõttu ka ülivara, kuid õnneks ei ole töö väga kontimurdev
ning ületunde ikka koguneb. Oma paari ületunniga teenib ta juba põhimõtteliselt
minu päevapalga... :S
Vahepeal jõudis me üks korterikaaslastest tagasi
Austraaliasse sõita kolmeks nädalaks ning korter on juba pikemat aega meie ja
ta tüdruksõbra valduses, mis andis hea võimaluse kutsuda külla Kalle vana hea
klassikaaslane Dagny, kes momendil Calgary’s elab. Käidud sai West Edmonton
kaubanduskeskuses ja ka Sugarbowl’i nimelises pubis kitsejuustu burgerit
söömas. Lõbus nädalavahetus eestlaste seltsis, mida kroonis ka kodumaal
momendil kinodes jooksva filmi Seenelkäik vaatamine, mugides samal ajal
täidetud mune ja singirulle. Hapukurk jäi ainukesena veel puudu.
3 kommentaari:
Tere noored,
Kuidagi väga vaikseks on jäänud :(
Selline küsimus, et üks paarike soovib uuel aastal Kanadasse tulla, kas teiega msn-i või skype-i teel veidi lobiseda tohib sel teemal? Muidugi siis, kui mõlemale ajaliselt sobiv on.
Kontakt: bestest[ät]hot.ee
Parimat,
Ago
Tere!
Olen Teie blogi lugenud ja lihtsalt huvitun, kas maabusite Eestisse? Olete küll võhivõõrad, aga endamisi mõtlen, et mis Teist saanud on. Võite siia samasse ka vastata või oma blogi postitusega täiendada :)
Parimat
Blogi lugeja, kes pole võtnud julgust kokku,et aastaks-paariks Austraaliasse reisida (ei tea, kas Eestisse naastes kiirelt töökoha leiab, kui kodulaenu kohustus) :)
Tervitus! Tänud kommentaaride eest, sest meil on ikka pidevalt meeles olnud, et blogisse selline lõppsõna jäi tegemata. Nüüd need kommentaarid on andnud tõuke see viga parandada.
Reisida soovijatele soovitan tõesti julgus kokku võtta ja see otsus langetada minemise kasuks. Usun, et eks leiab Eestis ikka töö ka, kui enda nõudmised liiga kõrged pole. Kasvõi ajutiselt poes müüjana... Või siis ideaalis tasub Austraalia palgast hoida üht-teist alles, et Eestis korraga liiga raskeks ei läheks (Aussie maksud saab tagasi küsida, pensionirahad ka jne.).
Postita kommentaar