Päev täis hokit

Kalle on siin pea iga õhtu mulle hokialaseid loenguid pidanud. Uuris NHL mängudele pileteid ja täna kesklinnas tiirutades juhtis mu nii muuseas ka Air Canada Center’isse, kus toimuvad NHL mängud. Nojah, kuidas päev lõpuks lõppes, kirjutab edasi Kalle isiklikult. Meelikale võin siinkohal vastata vaid: tundub tõesti, et Kalle on mulle korraliku peapesu teinud. Aga, otsustasin talle vastu astuda ning lähiajal ma usun, et saate lugeda sellest, milline näeb välja KINGAMUUSEUM.

Ontario järve kaldal

Alustame siis üle-eilsest hommikust. Otsustasime kõigepealt ära vaadata Ontario järvekalda. Hoolimata üsnagi tuisusest ilmast, mis järvele lähenedes aina süvenes, suutsime end suruda ikka vastu tuult järveni. Hea et tuul järsult suunda ei muutnud, muidu oleks ehk ka järve seest poolt ära näinud. Loomulikult olid lollid ida-euroopa turistid ainsad, kes sellise ilmaga järve äärde kolama otsustanud minna (tegelikult väikeste mööndustega, kuna ühel hetkel jooksis meile vastu üks daam väikeste koerakestega, kellel mõlemal olid sokid jalas). Sinna minnes möödusime näiteks maailma esimesest suletava katusega staadionist Rogers Centre, mis ehitati 1989. aastal, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Air Canada Center

Nimelt järve äärest tagasi hosteli poole kõndides jäi tee peale teine oluline spordirajatis Torontos, ehk Air Canada Centre, kus mängivad oma kodumänge nii NHLi hokiklubi Toronto Maple Leafs kui ka NBA korvpalliklubi Toronto Raptors. Seal sai veidi ringi vaadatud, enamasti spordipoes. Sealt lahkudes astus meile üsna pea ligi üks „härra“, kes pakkus samal õhtul toimuvale NHL-i mängule pileteid. Kuna ta soovid raha osas olid liigsuured ning meil polnud õrna aimugi, millised originaalpiletid välja näevad, siis ei hakanud põrsast kotis ostma. Hostelituppa jõudes vaatasin netist järgi, et „härra“ oli loomulikult ka luuletanud, et piletid välja müüdud on, kuid kahjuks kadusid kõige odavamad piletid üsna pea ka müügilt.

Toronto Maple Leafs - Minnesota Wild

Veidi enne mängu otsustasime siiski minna vaatama seda melu, mis jäähalli ümber toimub. Juba veidi eemal olid esimesed hangeldajad platsis. Halli kõrval oli neid juba iga 10 meetri tagant, kõik toimus nii avalikult, nagu tegelekski nad ametliku piletimüügiga. Turvameestel polnud ei sooja ega külma nende tegevusest. Lõpuks jõudsime suure ekraanini, mis oligi meie eesmärk olnud, kui järjekordne tegelane tuli pileteid pakkuma. Kuna nägin, et pakutud piletitel oli peal kirjas $95 ning sain hinna kahe pileti eest $100 peale, siis tundus see juba üsna soodus diil olevat, kuigi kahtlemata oleks veel odavamalt saanud, kuna mäng oli 5 minuti pärast hakkamas. Tegime veel sellise lükke, et Ele läks ühe piletiga ees sisse, et olla kindel, et need õiged piletid on ning kui ta juba sees oli, siis maksin „härrale“ raha ära. Kahju, et pidime musta turgu toetama, kuid tavapileteid nii soodsalt enam saada polnud ning tundub, et siin on hangeldamine ka legaalne, kuna seda nii avalikult politsei ja turvade silme all tehakse.

Kohe tuleb värav

Mäng ise siis oli Toronto Maple Leafs’i ja Minnesota Wild’i vahel. Meie kohad olid ilmselt kodumeeskonna fännisektoris, kuna kõige häälekamad kaasaelajad tulid just meie selja tagant, kuigi see kaasaelamine oli üldiselt üsna suur pettumus. Lootsin ikka, et fännide toetus ei lakka väga minutikski, kuid reaalsuses tähendas sealne fänlus harvasid „Go, Leafs, Go!“ hüüdeid. Mäng ise oli kahjuks üsna ühepoolne, õnneks küll kodumeeskonna poole kalduv (lõppseisuks jäi 4:1 Torontole). Kuna tegu oli minu esimese hokimänguga, mida kohapeal vaatamas olen käinud, siis oli üsna üllatav, kui hästi kõik toimuv nähtav oli. Kartsin näiteks, et litrit väga näha pole, kuid see kartus oli täiesti asjatu. Hea elamus oli ka see, kui hästi oli mäng korraldatud. Kõik väiksemad pausid ja vaheajad olid pealtvaatajatele mingi tegevusega täidetud. Näiteks jääpealne inimbowling, pealtvaatajatele särkide loopimine, valitud pealtvaatajate (kõik naissoost!) täpsusvisked, intervjuud jne. Eesti jalgpalli Meistriliiga ning ka koondise mängude korraldajatel oleks siit päris palju õppida ;)

Meie elu esimesel hokimängul

Üldkokkuvõttes oli kindlasti väärt elamus ja minu jaoks üks Kanada suuremaid must-do’sid tehtud :P