teisipäev, 27. detsember 2011

Ettevalmistused enne reisi

Kuna seekord mõtlesime korralikumalt läbi, mida oleks tark enne Ameerika mandrile minekut Eestis ära teha, mitte nagu uisapäisa Austraaliasse minnes, siis tundus hea mõte see ka kirja panna neile, kes ka sarnast reisi plaanivad. Kirjutan asjadest nii, nagu meie tegime või meile soovitati. Igaüks peab leidma ise oma õige lahenduse.
Meie ettevalmistused olid pisut laiahaardelisemad, kuna lootsime (ja loodame endiselt), et olles juba Põhja-Ameerikas, jõuame mingil ajal korra läbi põigata ka Lõuna-Ameerikast. See tähendab aga automaatselt suuremaid kulutusi. Kes teab, et sinnakanti asja ei ole, jätke need punktid vahele.

1. Lennupiletid. Me leidsime odavaima pakkumise lennata Kanadasse Torontosse Londoni kaudu Air Transat lennufirmaga. Kaks ühesuuna piletit Londonist Torontosse läksid kogu kupatusega maksma 405.96 GBP (243 EUR nägu). Kõige huvitavam oli see, et lennupiletid läksid järjest odavamaks!!! Kes on seda varem kogenud? Igaljuhul uskumatu. Vaatasime isegi Londonis olles, et üks päev enne lendu oli pilet 40 GBP odavam! Lennufirma ise oli väike pettumus – süüa sai ühe korra (8 tunnine lend) ja kõik muud luksused olid lisatasu eest (kõrvaklapid, tekk, alkohol jne). Ühe veiniklaasi sai tasuta. Selle kõrval oli meie lend Austraaliasse lausa äriklassis sõidetud (Qantas’e lend).
Eestist Londonisse lendasime Ryanair’iga, mis läks maksma 126 EUR (kaks ühesuuna piletit).

2. Kindlustus. Internetis on hea lehekülg www.iizi.net kust saab uurida erinevaid kindlustuste pakkujaid ja kindlustuste maksumusi. Me leidsime aga, et odavaim ja sobivaim variant oli võtta Salva kindlustus. Kokku läks maksma 491.96 EUR kahele inimesele. Periood aastaks, hõlmatud kogu maailm v.a. USA (USA juurde pannes tõusis hind topelt) ja mõtekam tundus maksta lisaks 30 EUR, ning saada 70 000 EURile kindlustatud.

3. Vaktsiinid. Lõuna-Ameerikasse minnes on kohustus teha mõningad vaktsiinid. Helistasime Merimetsa haiglasse ja panime endale kirja konsultatsiooni aja. Tegelikult tahtsime hakkama saada ilma konsultatsioonita, kuid nad ei taha selleta vist väga jutule võtta. Võibolla, kui olla kohe telefonis konkreetsem ja öelda, et konsultatsiooni ei taha, saab ka ilma. Konsultatsioon ühele inimesele maksab u 12EUR, mitmekesi minnes on nägu 9.50 EUR. Me tegime vea, ja läksime kahekesi. Mõtekam oleks olnud ühel minna, ja teine ootaks väljas, ning siis koos kõrvaltuppa vaktsiine tegema. Konsultatsioon ise oli tegelikult hea, kurta ei saa.
Lõppkokkuvõttes soovitas arst meil teha A-hepatiidi vaktsineerimise (35 EUR), kollapalaviku vastu vaktsineerimise (29 EUR) ja teetanuse+difteeria vaktsineerimise (seal 3.85, perearsti juures on see tasuta). Need on siis sellised Lõuna-Ameerikasse minnes eriti olulised vaktsineerimised, osades riikides küsitakse juba riiki sisenedes vaktsineerimise passi, tõendamaks, et oled need vaktsiinid teinud. Tegelikult võib juurde teha ka veel B-hepatiidi vaktsineerimise, kuid ta arvas, et ehk meil kui paaril, seda nii väga vaja vast pole. See levib sugulisel teel ja vereülekandega (sarnaselt AIDSiga). Noortel üksikutel täkkudel või üldse neil, kes veel otsivad partnerit, tasuks selle tegemist rohkem kaaluda.
Kui oleksime hakanud varem mõtlema vaktsiinidele, oleks odavam tulnud. Nt pakutakse A ja B-hepatiidi vastast kompleks-vaktsiini, mis on odavam, kuid tuleb käia süstimas mitu korda (esimene kordus kuu aja pärast, teine vist oli poole aasta pärast). Meie seda enam teha ei jõudnud.
Samuti kirjutas arst välja ka malaaria tablettide retsepti, juhuks, kui peaksime tahtma minna Lõuna-Ameerikas kuskile dzunglisse. Tabletid on kallid ja osad neist võivad tekitada nende tarbimise ajal kehva enesetunnet. Ta õnneks soovitas meile Malarone tablette, millega seda kehva enesetunnet ei pidavat tekkima (vähemalt mitte nii suurel määral). Kaks pakki maksis 46 EUR. Ühes pakis on 12 tabletti, millega saab dzunglis viibida u 4 päeva.

4. Tablettide ostmine. Käisime apteegis ja küsisime erinevate tõvede vastu rohtusid – kõhutõbi, kurgule, nohule ja palavikule. Ostsime välja ka malaaria tabletid.

5. Rahvusvahelised juhiload. Olime kuulnud, et Kanada ei aktsepteeri paljude teiste riikide juhilubasid peale enda omade. Seega, et lihtsustada kasvõi veidigi Kanadas (ja mujal Ameerika mandril) autojuhtimise võimalusi, tegi Kalle endale Eestis rahvusvahelised juhiload. Maksavad need 25.- EURi ja kohe saab kätte 10-15 minutiga ARKis. Kehtivad 3 aastat!!! Oluline on viia üks paberil passipilt. Ilma pildita ei saa.
Praeguseks on selgunud, et Kanadas auto juhtimiseks peab igal inimesel olema kindlustus. Kindlustust saab teha AINULT rahvusvaheliste lubade olemasolul (isegi inglased peavad rahvusvahelised load taotlema). Aga, kindlustus laieneb autojuhilt ka teistele autos reisijatele, mis tähendab, et kui on tuttav või keegi, kellel juba on tehtud kindlustus ja ta on nõus sellega, et sa ta autot juhid, ei pea sellises situatsioonis rahvusvahelisi lube olema KUI lubade peal on ingliskeelne tõlge (vanadel Eesti juhilubadel on tagaküljel inglise keelne tõlge olemas). Kui tõlge puudub, on rahvusvahelisi lube vaja igal juhul. Autot rentides peab seega ka omama rahvusvahelisi lubasid, sest autorendi maksumusele lisaks tuleb osta kindlustus nendeks päevadeks, kui autot kasutad. Selle info sain Alberta provintsi autoregistreerimise asutusest.

6. Dokumentide väljaprint. Enne lennukile asumist oleks väga tark kõik olulised dokumendid välja printida. Alates loomulikult lennupiletite broneerimisest ja check in paberitest kuni VIISA paberiteni ja kindlustuse välja printimiseni. Kõik võta kaasa, piiril võidakse küsida. Hea oleks teha ka passist mõned koopiad kaasa, et kui passiga peaks midagi juhtuma. Olen tavaliselt reisile võtnud ka kaasa mõned dokumentide ümbriskiled, kuhu saab kõik olulised asjad sisse toppida ning dokumendid saavad ka reisides natuke vähem kannatada. Samuti on tark teha dokumentides fotokaga pilte ja panna need tallele arvutisse või kuhugi salajasse kohta Internetti.

7. Suveniirid. Loomulikult võtsime kaasa eesti suveniire. Pähe tuli osta puidust võinugasid ja kahvlikesi, lusikaid (kõige odavamad Selveris või muudes ostukeskustes), Tallinna kilud konserv, Vana Tallinnat, Vana Tallinna koorelikööri, Kalevi shokolaade ja pralinee komme, väikesed erinevad eestis toodetud alkoholipudelid jms. Meil sai siia jõudes selgeks, et kuna alkohol tundub siin olevat ikka päris krõbeda hinnaga, oleks võinud Eestist rohkem kaasa võtta. Samuti sigareid. Need siin samuti kallid.

8. Rahavahetus. Ryanair’iga lennates oli meil vahepeatus Londonis, mistõttu vahetasime nii Inglise naelu kui ka Kanada dollareid. Torontosse tulijatele nipp: Eestis raha vahetades küsige ka väiseid kupüüre ja dollarilisi münte. Toronto lennujaamas ei taha keegi suuri rahasid väikesteks vahetada. Meil joppas, et ühes kohvikus tegi seda üks müüja abi oma taskust. Transpordisüsteemis nõutakse täpset raha ja tagasi ei anta!!! Linna saab põhimõtteliselt max 3 dollariga, kui suudad leida kohalikus lennujaamast nn. tokien’e, saad 2.75. Enamus raha, mida tahab Kanadas kasutada, tundub, et tasub kaasa võtta sularahana. Kui kohal olles kohalik pangaarve avada, saab selle sinna üle kanda ning edaspidi pole probleemi, et liiga suur hulk sularaha on kuskil kohvris. Ülekanne Eestist Kanada arvele läheb kalliks.

9. Selline väike nipp, mille leidsin tegelikult Rebane Kanadas blogist - võta kaasa üks eesti pikendusjuhe. Siis saab ilusti mitut asja korraga laadida ilma, et peaks mitu adapterit ostma. Tavaline odav adapter sobib siin laptoppidele, mobiilidele, kaameratele, kuid föönile, habemeajamis-seadmetele, sirgendajatele ja muule sellisele tuleb osta adapter, mis muudab voolu.

Kokku läksid ettevalmistused Kanadasse maksma ühele inimesele: 243+63+246+77+46=675 EUR
lisaks suveniirid, ravimid ja rahvusvahelised juhiload u 55 EUR
Koos Lõuna-Ameerika reisi ettevalmistustega läks 675+77+46 ehk798 EUR

laupäev, 10. detsember 2011

Kuidas avada uks Kanadasse?

Kanadasse viisa saamine ei ole väga lihtne protsess. Üks põhjendus sellele võib olla, et Kanadast on raske kedagi välja visata, kui oled juba sinna sisse saanud, seetõttu kanadalased kontrollivad riiki sisse laskmist võimalikult tugevalt. Vähemalt nii me kuulsime.

Sellega seoses ka väike nõuanne paaridele, kes koos plaanivad Kanadasse minna: tundub, et seda väga ei soosita, kuna kardetakse, et lähete koos sinna elama. Seetõttu, kui teid ennast see ei häiri, tasub jätta mulje, et olete sõbrad. Kui märkida, et olete common-law partners võidakse Poolast, kuhu dokumendid saadetakse, nõuda lisadokumentide täitmist, mis tähendab muidugi lisa jamamist ja asjaajamist.

Soovitus ka neile, kes on viimase 5 aasta jooksul vähemalt 6 või üle kuue kuu viibinud välismaal – alustage sellest/nendest riikidest karistusregistri väljavõtete taotlusega. See võtab tavaliselt kõige rohkem aega (vt. allpool punkti 6 alt rohkem infot).


Üks hea Kanada teemaline blogi on http://rebanekanadas.wordpress.com/ Kuidas Rebane Kanadasse kandideeris on aga rohkem sellel kodukal: http://rebaneaustraalias.wordpress.com/author/rebaneaustraalias/

Nüüd samm-sammult, mis meie tegime, et viisat saada.


Koduleht www.canada.ee valida eesti keel, sealt kõrvalmenüüst International Experience Canada. Edasi saab juba valida, millise programmi alt plaanitakse Kanadasse minna. Meie soov oli taotleda Working Holiday viisat (reisimisest Kanadas ja samal ajal töötamisest) ja teha seda iseseisvalt ilma mingi muu organisatsiooni abita. Seetõttu ongi allolev seletus mõeldud eelkõige just WH viisa taotlejatele, mõningaid nippe leiavad aga vast teisedki.

1. Vajadusel uus pass (ja ID kaart, et saaks netiülekandeid teha vajaduse korral või e-allkirja anda), mis kehtiks vähemalt 2 aastat viisa taotlemsese hetkest (ja ka riiki sisenemisest). Kui teha uus ID-kaart koos passiga, on see veidi odavam. (Maksumus: u 38.34 EUR)

2. Politsei ja Piirivalveametist, samast kohast kust uut passi taotled, saab küsida ka politsei karistusregistri väljavõtet. Iga aasta esimene on tasuta ning see saadetakse postiga koju 4-5 päevaga. Seda dokumenti väljastatakse ainult eesti keeles (helistasime ja küsisime järgi), mistõttu peab seda laskma tõlkida inglise keelde.

Kuidas ja kus? Tõlge peab olema notariaalne. Üks hea internetikodukas eesti notaritest: http://www.notar.ee/19653. Kiirem variant on aga hoopis valida vande-tõlk. Vandetõlgid leiab sellelt kodukalt: http://www.just.ee/34298 . Helistasin läbi neist 3 vande-tõlki Tallinnas, (Tiia Eisen, Ene Joon ja Pille Lindpere) kellest kõige odavam oli esimene Tiia Eisen. Soovitan! Väga tore inimene. Ka büroo asukoht on lihtne ja hea – Radissoni lähedal.Kui tellid tõlget rohkem kui ühest leheküljest, võid saada teisele leheküljele soodustust. Me lasime tõlkida kaks krimitõendit. Üks maksab muidu 20.70 euri (2011 minu andmetel). Kella 14-15 vahel andsin dokumendid tema juurde sisse, lubati järgmiseks päevaks kella 11 ajal valmis teha (see oleneb tööde järjekorra pikkusest muidugi ka). Maksta saab vaid sularahas ja siis kui tõlkele järgi lähed.

3. Passifotosid 4 tk, mis peavad olema teatud õige suurusega. Vt juhendit siit: http://www.cic.gc.ca/english/information/applications/photospecs.asp Meie kirjutasime neile veel ka allkirjad tahapoolele.

4. CV – on väga oluline komponent. Millises vormis see tehtud on, seal väga vist vahet pole. Aga oluline on, et iga aasta kohta peab olema märge, mida sellel ajal teinud oled. Teisisõnu -tegevustesse läbi aastate auke ei tohi jääda. Kui aasta aega tõesti nt midagi teinud pole (ei tööd ega koolis ei käinud), kirjutad et olid „unemployed“. Kui võimalik, jäta nimekirjast nii palju asju välja kui võimalik. Näiteks, kui oled välismaal koolis käinud, aga oled samas ka eesti kooli nimekirjas, ei pea seda ju tegelikult märkima. Lihtsustab viisa saamist, kuna nad võivad küsida mingitel juhtudel ka rohkem kui viimase 5 aasta jooksul enam kui 6 kuud viibitud riigist karistusregistrit.Töökohtadest lisasime me ka Austraalia töökohad (muidu oleks jäänud auk sinna ju), aga tuleb eristada, et kas töö on tehtud eestis või austraalias, kirjutades seda siis töökoha taha. Tundub, et cv-d tehes, kehtib vastupidine nõuanne tööle kandideerimise CVga –mida vähem kirja paned, seda parem. Kuid loomulikult valetada siiski ei tohi. Nt oli mul jäänud Cvsse ka see, et õppisin 6-7 aastat tagasi Hollandis. Kohe napsati kinni ja võimalik, et pean nüüd ka Hollandi kohta karistusregistri väljavõtte tegema (õnneks siiski ei pidanud,aga hirmutati küll).

5. Järgmiseks printisime välja IEC ja perekonnaseisu akneedid eelpoolmainitud canadainternational kodukalt. Work-permit’i ankeeti saab täita ainult arvutis elektrooniliselt, ja mainin kohe juurde, et alles siis, kui kõik on 100 % täidetud ja enam muuta ei taha, ALLES SIIS vajutad „validate“. Juhul, kui siis anna sulle märkuseid, et mõned nõutavad lahtrid on tühjad, kirjuta sinna tühjadesse kohtadesse, millele vastata ei osanud, „not applicable“ või lihtsalt lühidalt „N/A“ ja proovi uuesti „validate“ klikata, kuni lõpuks annab sulle vastuseks „validated“ ja veel ka TRIIPKOODIDEGA LEHE. Prindi seda lehte välja kohe 2 korda, kuna vajatakse kahte koopiat. Hiljem printida enam ei saa, kuid paljundada võid muidugi.

Ankeeditel-vormidel peavad olema kõik ühesugused allkirjad, mis on loomulikult täpselt samasugused sinu passis leiduva allkirjaga. Soovitus on seega allkirjastada kõik ankeedid ühel ajal.

Küsimused, mis meil tekkisid ankeetidega seoses.

IEC ankeedis ei osanud vastata erinevatele tööalastele küsimustele (kuna me ju ei tea, kuhu tööle saame). Saatkonnast soovitati, et sinna märgi „not applicable“.

Küsimus, kus tahetakse teada „port of entry“ – tuleb märgi lihtsalt üks sihtkohtadest, kuhu ARVAD, et lähed. Tuli välja, et tegelik sihtkoht võib muutuda hiljem, kui plaanid muutuvad. Work permit ankeedis küsimus „previous countries of residents“ tuleb märkida ka siis kui oled täpselt 6 kuud viibinud kuskil välismaal ja mööda viilida ei tasu.

Küsimus „details of intented work in Kanada“, kirjuta midagi, mis arvad olevat kõige ligilähedasem, ilma selleta ei lase läbi. Või siis ka N/A enamustesse kohtadesse.

Ja nüüd veel viimane, kuid päris palju segadust tekitanud küsimus EMPLOYMENT ehk midagi sellist nagu „Past 10 years where have you worked?“ Tekkis küsimus, kas peaks Austraalia töökohad ka panema sisse nii nagu CVs, kuid samas on selles ankeedis antud väga vähe ruumi. Tean tõsiasja, et kogu ankeeti pandav sisu peab vastama kuupäevaliselt CVs esitatud sisule. Meie tegime nii, et panin enamus eesti koolides käimised kirja (katavad palju aastaid ja on sama institutsioon, samas kui töökohad nõuaks rohkem lahtreid) ja ka ühe töökoha, kus töötasin kõige kauem bakalaureuse ja magistrikraadi vahelisel aastal. Õnneks lõpetasin kooli käesoleval aastal.

6. Meil oli vaja Austraaliast politsei karistusregistri väljavõtet. Selle kohta on Australian Federal Police kodulehel info olemas. Kodukas: http://www.afp.gov.au/what-we-do/police-checks/national-police-checks.aspx kust leiab ’Application completion guide’. Põhimõtteliselt on vaja passikoopiat pildiga lehest, kodulehelt leiduv avaldus- vorm täidetult ning maksta maks. Maksu jaoks oleks hea, kui on keegi tuttav Austraalias, ning endal on olemas ka veel Austraalia pangakonto (internetipank). Austraalia kontolt on hea lihtne teha austraalia tuttavale ülekanne, et tema läheks panka ja maksaks selle avalduse tasu ära. Võtaks selle kohta tõendi/tseki ning postitaks ka muud sinu poolt saadetud paberid koos selle tsekiga Austraalia politseile. Need muud paberid e passikoopia ja avaldus-vorm tuleks siis sisse skännida, ning tuttav saab ise välja printida. Maksab 43.- AUD + 10.- AUD pangale tseki eest ja nipet-näpet postmark juurde. Aega läks sellest hektest, kus saatsime paberid e-mailiga Austraaliasse sõbrale kuni selleni, et kiri Austraalia Politseilt meie karistusregistri väljavõttega Eestisse jõudis umbes 2 nädalat. Kui head tuttavat välisriigis ei ole, või panakontot, saab ka muid lahendusi kasutada. Kahjuks ise neid ei uurinud. Nii tundus kõige odavam olevat, nagu me tegime.

7. Kanada viisa eest tasudes on vaja võtta makse tõend inglise keeles. Põhimõtteliselt saab internetis teha makseülekande, ning lülitades sisse inglise keel, saad ka välja printida makse tõendi, mis on igati piisav tunnistus. Kuid, miskipärast SEB internetipangas ma ei leidnud inglisekeelset versiooni – sisselogides muutis arvuti keele automaatselt uuesti eesti keele peale. Mistõttu tegi mu kaaslane kaks makset oma Swed internetipangast. Ühe selgitusse pani oma nime, teise makse tegi minu nimelise selgitusega. Õnneks toimis ka nii.

8. Viimaseks asjaks on kanda enda arvele raha ja lasta teha sellest väljavõte INGLISE KEELES. Kõike seda saab teha loomulikult pangas – kanda raha arvele ja kirjutada käsitsi paberil avaldus pangakonto väljavõtte jaoks inglise keeles. Maksab üks euro sentidega. Järgmiseks päevaks saab kätte. Pangas võiks juba vaadata, kas su kõik vajalikud pangakaardid ikka kehtivad piisava aja ning, et kas kaarte ikka saab ka välismaal kasutada, on nad niimoodi aktiveeritud. Hea oleks ka krediitkaardi olemasolu.

Tundub, et Eesti Kanada saatkonnast saadetakse paberid Varssavisse reedeti, kuigi tasub üle küsida. Seega, kui loodate esmaspäeval pabereid sisse andes, et need kiiresti kohe Poola saadetakse siis – iiks, vedelevad need veel nädala Eesti Kanada saatkonnas.

Soovitan heaga teha ka kõikidest dokumentidest endale koopiad. Kas või fotokaga pilt ja hoida arvutis ühes kaustas. Pole raske, kuid võib ära tasuda kuhjaga (Austraaliareisist õpitu).

Kokku läks ühe inimese kohta kogu viisa ajamise protseduur maksma umbes 208 EUR

38+20.70+2+(53AUD= 40 eur)+107=208eur ehk 3255eek (+ arvele kantav raha)

Meil läks kogu viisa taotlemise peale väga palju aega. See on ka üks põhjus, miks otsustasin vastavasisulise kodulehe postituse teha. Äkki kellelegi on abiks. Lihtsad nõksud, aga kui neid ei tea, võib asi palju aeglasemalt minna. Toonitan veelkord, et tegemist pole ametliku infoga.

Viisad saime kätte 10.12.2011, viisa saadetakse emailiga.