kolmapäev, 28. oktoober 2009

Austraalia pangakonto

Üldinfot leiab sellelt lingilt - http://www.austraalia.info/elu/millest-alustada#Pangaarve

Meie tegime konto Commonwealth pangas Sydneys. Kõik läks libedalt, vajalik on pass, telefoninumbri olemasolu ja aadressi, kuhu nad saatsid vist kaardi.

Lihtsalt üks soovitus – kui võimalik, küsige pangast kohe elektroonilist seadet, kuhu hakkate saama panga netcode’ ehk panga paroole. Kui seda seadeldist pole, saadetakse see sms'iga, kuid juhul, kui tulete Eestisse ja enam Austraalia telefoninumbrit ei kasuta, on võimatu neid netcode'/paroole saada. Netipanka sisenedes, lisage personal details alla ka igaks juhuks oma e-mailiaadress. Võib hiljem kunagi kasuks tulla. Kui olete aga juba Austraaliast tagasi, ja on mure Commonwealth pangaga, siis siin üks hea rahvusvaheline number, kuhu saab kõikidelt telefonidelt helistada: +61 2 9999 3283. Need lühinumbrid kodulehelt ei pruugi miskipärast meie telefonidega töödata. Vähemalt meil Elisa omanikel ei töötanud.

Kuna ma ise ei olnud piisavalt tark, et pangast elektroonilist seadeldist küsida, tekkis nüüd Eestis olles probleem netcode’i saamisega. Probleem lahenes nii, et helistasin ülevalmainitud numbril ja seal sai muuta oma mobiilinumber ära, kui vastad õigesti turvaküsimustele, mis ise netipangas kunagi täitma pidi. A’la, mis oli su esimese kassi nimi või esimese õpetaja nimi vms. Väga tobedad küsimused olid.
Lõppkokkuvõttes soovitus, mis tundub küll loogiline, kuid võib ununeda siiski - kirjutage üles oma pangakaardi pin-kood (hiljem eestis see ununeb), ja netipanga kliendinumber ja salasõna kuhugi salajasse kohta, nt telefoni mällu.

Kui on ununenud netipanga salakoodid, on neid võimalik uuesti tellida, helistades näiteks samale ülaltoodud numbrile (commonwealth panga puhul muidugi). Ta küsib turvaküsimusi ja arvenumbrit jne, ja kui oled kõik õigesti vastanud, siis saad uue salasõna kas smsiga, või kui sms ei tööta, ta ütleb selle ka. Sealjuures pane siis tähele, et sul ikka õige telefoni number oleks nende andmebaasis.



Pangakonto on võimalik ka sulgeda helistades sellel numbril. Lihtsalt ütled, et tahad kinni panna ja nii lihtne see ongi. Ainult ma ei tea, mis selle rahaga saab, mis arvele jääb, sest Kallel ei olnud midagi arvel kui see suleti, mul oli paar dollarit. Keegi ei küsinud selle kohta midagi ja mul väga kahju ei olnud seda kaotada. Koos sulgemisega see arvatavasti jäi pangale. Olen kuulnud, et osadel pankadel saab arvet sulgeda ainult siis, kui ise kontorisse lähed. Seetõttu otsustasin siia kirja panna, et me saime seda küll läbi telefoni teha.

pühapäev, 25. oktoober 2009

Töötamise dokumentatsioon ja superannuation

Töötamiseks vajad TFN numbrit (infot taotlemise kohta saab http://www.austraalia.info/elu/millest-alustada#TFN_number )

Palka saab iga kahe nädala tagant ja eripärane on see, et kui saad palgaraha, antakse selle tõestuseks ka PAYSLIP (palgatõend paberil). Iga järgnev payslip sisaldab eelmist payslip’pi, seega eriti oluline on kõige viimane payslip, mis töökohast saad, kuna see on justkui kokkuvõte. Tihtilugu reisides ja ühest kohast teise liikudes, on viimast palgatõendit just kõige tüütum oodata ja kätte saada. Tööandjalt küsides saab võibolla asja kiirendada. Tõsine soovitus: HOIA NEED KÕIK ALLES!!! Meie kahjuks seda soovitust väga tõsiselt ei võtnud, mõned läksid kaotsi ja hiljem kirusime ennast.

Hooaja tööd tehes, milleks on enamasti farmitöö (kuid küsi igaks juhuks igalt tööandjalt üle, on üllatav, kui paljud kompaniid siia alla kuuluvad! Nt pärlifirmad ka!), küsi kindlasti ka Working Holiday visa: employment verification’it. Kui tööandja seda ei anna, otsi netist seda ankeeti ja anna ise tööandjale. Sinna märgib/märgivad tööandja/tööandjad oma andmed ja selle, kui mitu päeva sa töötanud oled. Kui saad kokku 88 päeva, saad vajadusel oma viisat pikendada veel ühe aasta võrra, kui soovi on.

Kui on TFN number olemas ja ka vaba töökoht ootamas. Kuidas täita töökohas dokumente? Pean oluliseks rõhutada kahte olulist asja, mida meile austraallased rääkisid ja ise aru saime, seega siinkirjutatuga ei ole tegemist ametliku infoga.

Kui saad kätte kirja oma TFN numbriga, on seal kirjas, et see on „NON-RESIDENT tax file number“. Tegelikult võivad enamus Working Holiday viisa omanikke end kirja panna kui residendid, kui viibid vähemalt 6 kuud maksuaastast Austraalias, (soovitavalt ühes kohas aga võib ette tulla ju kolimisi igalühel, eksole?), ja kogu su maine vara on sinuga koos.

Saad kontrollida enda residendiks olemist ka vastava testiga - http://calculators.ato.gov.au/scripts/axos/axos.asp?CONTEXT=&KBS=Resident.XR4&go=ok

Pannes end tööpaberites kirja residendina, läheb sul palgast maha suurem summa makse, kuid see annab võimaluse neid makse pärast tagasi taotleda. Kui sa paned end kirja mitte residendina, ei saa sa mingeid makse tagasi. Makse tahab tagasi saada aga iga normaalne inimene, see on kokkuvõttes päris hea summa. Ülioluline on seejuures ka meeles pidada, et täites e-tax maksudeklaratsiooni, pead seal samuti end kirja panema kui RESIDENT!!!! (kui sul on jutunud sama viga mis meil juhtus, et maksudeklaratsioonis märkisid end non-residendiks, vaata postitust Austraalia maksudeklaratsiooni täitmine)

Teine asi on nn. Superannuation ehk nagu meie pensionisammas, kuhu samuti teatud protsent sinu palgast läheb kohustuslikus korras. SOOVITUS: iga kord, kui tööd vahetad, hoia alles esimese töökoha dokumentidesse kirja pandud pensionifondi andmed! Kui lähed teise töökohta, küsitakse neid. Targem on panna kõik oma pensioniraha ikka ühte fondi, eksole. See teeb pärast selle raha tagasiküsimise väga palju lihtsamaks.

Teine tähelepanek on see, et töötades korraga mitmel töökohal, võetakse pensioniraha ainult ühe töökoha palgast. Ise peaks saama valida, millise töökoha palgast pension maha läheb.

Meie kasutasime AustSafe Super fondi. Esmakordsel märkimisel küsiti dokumentides ka aadressi, kuhu saadetakse selle fondi kaart. Kaart on hea ja vajalik, et saada oma liikmenumbrit, mida on vaja, et sama fondi uuesti teistes töökohtades kasutada.

Eestis tagasi olles, saad pensionifondi rahad tagasi küsida. Selleks tuleb välja printida ja ära täita ankeet Applying for a Departing Australia superannuation payment, mille saab http://www.ato.gov.au/individuals/pathway.aspx?sid=42&pc=001/002/064&mfp=001/002&mnu=42869#001_002_064

Selleks oleks imehea, kui oled alles hoidnud kõik oma PAYSLIP’id ehk palgakaardid, kuna ankeedis küsitakse tööandjate andmeid. Lisaks ankeedile, on vaja ka teisi dokumente, millest on ankeedis ka juttu (1.viisa omamise tõendi koopia e. e-mail, mis saadeti kinnitamaks, et oled viisa saanud; 2. koopia passist sellest lehest, kus on tempel, et oled Austraaliast lahkunud ja fotoga lehest, millele on võetud ka ametlik kinnitus, et koopia on õige). Kokku siis 3 dokumentide komplekti.

Üks tähelepanek veel selline, et kui maksudeklaratsiooni täitmisega on läinud kehvasti, ehk oled valitsusele võlgu mingi summa, tähendab see seda, et sinu "superannuation" rahad on võibolla selle katteks ATOsse saadetud. Meil selline asi juhtus kahjuks. Nüüd uurime, kuidas rahad tagasi fondi saada ja ikkagi endale saada, sest maksudeklaratsiooni saime lõpuks korda. Raha automaatselt tagasi fondi ei liigu, peab mingi avalduse kirjutama ATOsse.

reede, 2. oktoober 2009

Austraalia maksudeklaratsiooni täitmine

Internetis maksudeklaratsiooni täitmiseks on vaja alla tõmmata e-tax programm.

http://www.ato.gov.au/individuals/pathway.aspx?sid=42&pc=001/002/014

Õigel ajal tehes, annab see programm pre-fillingu võimaluse, mis tähendab, et programm ise lisab automaatselt erinevate tööandjate andmed, kus aasta jooksul töötanud oled. Kui sul on payslip’id alles, saad üle ka kontrollida, kas kõik on õige, kui pole, tuleb lihtsalt usaldada. (Payslip’dest on juttu Töötamise dokumentatsioon postituse all).

Hoiatuseks tuleb mainida, et kui õigel ajal maksudeklaratsiooni ei täida, ei saagi seda enam interneti teel e-tax programmi kasutades täita, vaid siis on ainus võimalus seda teha paberkandjal täites suhteliselt nõmedaid ankeete, ning tööandjate andmed ja palganumbrid peavad endal olemas olema.

E-tax'i täitmine on veidi nuhtlus – palju igasugu tobedaid küsimusi. Lihtsam on, kui võtad mõne austraallasest sõbra appi täitma. Me proovisime oma tarkusega seda teha. Muud vastused ja asjad panime õigesti, ainus, ja kõige olulisem, millega mööda panime, oli see, et kirjutasime, et oleme non-residendid. Makse tagasi soovides, tuleb kirjutada, et OLED RESIDENT. Mitte-residendid makse tagasi ei saa. Maksud tagastatakse austraalia pangakontole! Mistõttu tuleb see alles hoida seni, kuni ka teise poolaasta maksud laekuvad (võibolla on ka muid võimalusi, me jätsime Austraaliast lahkudes kontole lihtsalt mingi summa, et pank saaks igakuist kaardi hooldustasu, mis on nõmedalt kopsakas summa).

Maksudeklaratsioonis tehtud vea parandamine. Eestis olles saime Austraalia maksuametilt teatise, et võlgneme neile kopsaka summa. Tore. Hakkasime asja uurima ja tuli välja, et tehtud viga saab parandada 2. aasta jooksul. Üldiselt annavad nad saadetud kirjas teada, mis vea sa tegid. Meie tehtud vea parandamine ei olnudki väga raske (deklaratsiooni täites kirjutasime, et oleme non-residendid, kuid tegelikult pidi kirjutama, et oleme residendid).

Vea parandamiseks on vaja välja printida ja täita see ankeet

- Request for amendment of income tax return for individuals - mille saab sellelt lehelt: http://www.ato.gov.au/individuals/content.aspx?doc=/content/79404.htm

7ndas küsimuses põhjendasime oma sõnadega, mis vea me tegime, ja et me soovime tehtud viga parandada.

Ja lisaks, kuna meil oli probleem residentsi staatusega, tegime ka selle testi http://calculators.ato.gov.au/scripts/axos/axos.asp?CONTEXT=&KBS=Resident.XR4&go=ok

(loomulikult positiivse vastusega), ning lisasime selle ankeedile. Lõpuks saatsime kõik dokumendid postiga Austraaliasse.

Kõik toimis, saime raha tagasi. Kuigi proovisime ka faxi kasutada, siis tundus, et faxiga asi ei toiminud, tuli ikka päris postiga saata. Aega läks u 1,5-2 kuud ankeetide saatmisest kuni raha arvele laekumiseni.