Töökohad Austraalias

Kokkuvõte töödest, mida tegime Austraalias ja kuidas need tööotsad leidsime:

1. Farmitöö Munduberra’s, harvendasime mandariine. Vajalik auto olemasolu, et sõita igal hommikul ööbimiskohast (karavanpargist) põllule. Karavanpargist on heal juhul võimalik leida teisi töölisi, kellega saab autot jagada. Saime tunnitasu, umbes 17 dollarit tund. Sinna kohta tööle saamisel võib abiks olla telefon (06) 4165 4549, mis on The Citrus Country Caravan Village number. Sealne juhataja oli ühtlasi ka töödejagamise juhataja. Üldiselt leiab sarnaseid kohti, ehk igasuguseid farmitöid Austraalias http://jobsearch.gov.au/harvesttrail/default.aspx

2. Michael O’Brien catering Brisbane’s, Gabba Cricket ground’il. Vaja oli selle töö jaoks RSA koolituse läbimine. Pikemalt sellest juttu http://ele-kalle.blogspot.com/search/label/RSA

Tegelikult, ajal mil me ankeedid sinna tööle saamiseks täitsime, meil RSA dokumenti veel ei olnud, kuid ütlesime, et see on taotlemisel. Isegi tööle läksime nii, et RSA-d neile ei esitanud, keegi hiljem enam lihtsalt ei küsinud. Mis annab eeldust, et võibolla oleks ka ilma saanud, kui hing valetada lubab, kuid mitte pikka aega. Tööks oli leti taga viibimine, Kalle tegeles kassaaparaadiga (mis oli igati lihtne masin), mina enamasti lasin õllepüstolitest õlut topsidesse. Kriketimängu sai ka veidi jälgida.

3. Töötasime (mitteametlikult) aednikena Melbournist umbes 80 km kaugusel Woodend’i lähedal Mount Macedonis. Igati vinge koht! Kes vähegi jagab midagi peenarde rohimisest ja okste koristamisest jms, tasub proovida. Seal on suured, avalikkusele avatud eraisikute aiad. Võibolla aitab seal aias omanikuga rääkimine tööd saada. Tunnitasu oli 15 dollarit kuni 20 dollarit (oleneb omanikust) puhtalt kätte. Meie saime küll tuttavate kaudu, kuid tööpuudust ei tundunud seal olevat. Lisainfot saab meie postitusest http://ele-kalle.blogspot.com/2009/04/see-how-it-runs.html Meil vedas niivõrd, et saime ühe aiaomanikuga päris lähedaseks ning tohtisime ööbida tema aiamajakeses tasuta, lisaks veel maksis palka.

4. Neljanda töö leidsime Broome’is Pearle Resort’is tipphooajal. Tööd otsisime nii, et viisime oma cv-sid igale poole kuhu saime. Enamasti siis erinevatesse resort’idesse. Usun, et meid saatis edu seetõttu, et soovisin just mitte kõige tavalisemat backpackers’i tööd – aedniku kohta. Pärast mõnepäevast töötamist rääkisin neile, et aias on tööd ikka väga palju ja mul partner oskab ka aedniku tööd teha. Tegelikult ei teadnud Kalle taimedest midagi, mina ütlesin talle ette, kuidas mida teha. Hiljem sai juba ise sotti ja töötas ilma minuta seal umbes kuu aega. Tunnihind oli 19.86 dollarit nädala sees ja 23.84 dollarit nädalavahetustel (maksud lähevad siit veel maha).

5. Hobuste hooldamine Broome’is. Hobustest ei tea meist kumbki midagi, aga tutvusime Broome’i avalikus pesupesemise kohas inimesega, kes tegeles hobuste võiduajamisega ja oli nõus ühele meist tööd pakkuma. Võibolla leiab sealt ka ise tööd, kui minna hobuste hoidjate juurde? Hobuste tallid/aedikud asuvad Broome racecourse’i kõrval. Töö oli väga lihtne, hobused armsad. Midagi musta ja räpast ei olnud, soovitan proovida. Töötasu kokkuleppel.

6. Töö pärlilaeval ja Paspaley pärlifirma kuuris Broome’is (peaks sama saama teha ka Darwinis). Veel lisalinfot vt http://www.jobaroo.com/job-pearling.html

Töö saamise protsess nägi välja nii:

- esitasime tööotsimise taotluse Paspaley pärlifirma kompaniile koos oma CV-ga (taotluses on hea, kui tead kedagi sinna kirjutada soovitajaks). Öeldi, et oleme järjekorda pandud, ja järjekorras on umbes 60 inimest vms.

- käisime peaaegu igal hommikul sealt kontorist läbi. Teretasime ja tegime niisama juttu. Küsisime muidugi ka, et kuidas vabade töökohtadega lugu? Põhimõtteliselt tuleb neile pinda käia, aga viisakalt.

- mõne päeva pärast saime kõne, et tulla kontorisse, üks töö vabanes kuuris (kuigi tahtsime laevale või pärlifarmi). Tasub kindlasti vastu võtta, sest sealt edasi on lihtsam liikuda laevale, tutvus on sees. Hiljem saime kuuri tööle juba kolmekesi.

- enne tööle asumist tuli läbida tööohutuskoolitus, tervisekontroll ja narkotest. Tervisekontroll oli justkui naljategemine: näitad kuidas raskeid asju tõstad sirge seljaga, kuulmise test jne. Tööohutuskoolitus oli samuti lihtne – algul vaatad videot, siis täidad ankeedi.

- ükshaaval saime pakkumisi ka pärlilaevale, olenevalt sellest, kas laevalt lahkus naissoost töötaja või meessoost. Kurvastuseks on meessoost töölisi laeval muidugi rohkem, kuid mul vedas.

Töö kuuris tähendas pärlirestide parandamist. Üli-lihtne töö aga meeletult monotoonne. Siiski, raha tiksus tunni kaupa ja eriti ei huvitanud kedagi, mis sa seal täpselt teed. Päevatasu oli (2009) 148 dollarit.

Töö pärlilaeval tähendas erinevate tööde segu – 2 päeva seilamist merele ja tagasi (ei teinud midagi, aga palk tiksus 148 dollarit), pärlikarpide puhastamine, avamine, pärliliha puhastamine ja sorteerimine jne jne. Füüsiliselt midagi rasket ei olnud, kuid see võis tuleneda sellest, et sattusin pärlite korjamise hooajale (harvest). Laev oli merel, looduskauni ranniku lähedal kuu aega, siis mindi tagasi Broome’i varusid taastama paariks päevaks. Päevatöö algas kella 5-6st, oli palju söögipause ja lõppes ka õhtul 17-18 ajal (kui ma mäletan õigesti). Söök ja öömaja (voodikoht 4 inimese kajutis) olid tasuta, ehk siis kuu aega kulutused puudusid. Päevapalk varieerus 182 dollari piires, mis oli ikka väga super palk isegi kohalike jaoks. Soovitus: igaühel on lubatud võtta laevale kaasa teatud hulk lahjat alkoholi (1 kast vist). Kange oli keelatud. Pärast tööpäeva paar õlut on igati super. Isegi kui sa ise ei joo, ostavad teised selle su käest ära.