Piisonijaht

Eelmisel nädalavahetusel sai tehtud esimene väljasõit Edmontonist koos brasiillase JP’ga ja sakslase Phillip’iga. Valisime sihtkohaks ühe lähedalasuva rahvuspargi, mida kutsutakse Elk Island rahvuspargiks. See park on kuulus eelkõige piisonite poolest, kes elasid seal vanasti looduslikult, kuid notiti siis maha ja hiljem toodi uued samasugused piisonid asemele. Nüüd on ala koos piisonitega kaitse all. Meie esmane eesmärk oligi näha just piisoneid vabas looduses ja seal pidi neid olema suisa kahte erinevat liiki.

Rahvuspark asub kõigest 45 km kaugusel Edmontonist idas ning kuna Kanadas on absoluutselt kõik teed kas põhja-lõuna või ida-läänesuunalised, ei olnud rahuvspargi leidmine just väga raske.

Jäätunud järv saarekestega Elk Island rahvuspark

Raskeks osutus aga piisonite leidmine, kuna park on suur ning nad tohivad seal täiesti vabalt ringi uidata. Inimeste ja loomade vahel pole mingeid piirdeid, mis teeb matkamise seal eriti põnevaks. Pärast veidi aega ringisõitmist, jäätunud järve ääres võileiva nosimist ning muidu ringikõndimist otsustasime alustada tõelist piisonijahti. Kuna üks matkarada kandiski nime Bison loop, võtsime suuna sinnapoole. Teel sinna, nägin aga autost ühte piisonit kauguses ning me pidasime auto kinni. Piison oli küll oma pool kilomeetrit teest kaugemal, kuid otsustasime minna teda lähemalt pildistama.

Kaks hiiglast kauguses

Ma ise väga lähedale ei kippunud, ning jäin sakslasega tee äärde vaatama, ohutust kaugusest, mis toimuma hakkab. Kalle ja brasiillane lähenesid aga reipa sammuga piisonile, kelle kaaslane samuti peagi nähtavale ilmus. Lõpuks läksid nad isegi nii uljaks, et olid piisonitest kõigest 5-10 meetri kaugusel!!! Päris hirmus oli seda vaadata. Mõtlesin küll, et nad on ära keeranud. Ma ei tea piisonitest palju, kuid niipalju kui ma tean, on nad taimetoitlased aga võivad siiski ärrituda ning vaenlast rammima hakata oma hiigelsuurte peadega.

Seekord õnneks midagi sellist ei juhtunud. Kalle ja JP said super head pildid ning veel parema kogemuse osaliseks.

Noh, kas pole lähedal? :P

Rahvusparki sissepääs maksis auto peale $15.60, mis tuli nelja peale jagades päris odav, sest üksikpilet maksis muidu $7.80. Talvehooajal oli soodustus, ma usun, kodulehel oli auto pilet $19. Ilma piletita sisse ei saa, tõkkepuu on ees. Idee on võibolla soetada aastane auto pilet erinevatesse Kanada rahvusparkidesse. Kui selle ostmiseks läheb, eks kirjutame pikemalt, mis soodustused ja asjad sellega kaasnevad.

Eile sai see-eest käidud ka ühes Edmontoni linnapargis William Hawrelak. Praegu tunduvad pargid sellised tühjad ja lumised kuna mõni päev tagasi oli Edmontonis suur lumetorm. Aga nägime seal palju hanesid, kes ootasid suure järve ääres kannatamatult kevade tulekut, ehitasime brasiilasega lumememme (tema elu esimene lumememm!) ning pidasime maha korraliku lumesõja, mida JP naerdes filmis ja portugali keeles midagi peale rääkis, kuna tuli välja, et ka lumesõda polnud ta enne näinud, rääkimata siis selles osalemisest.

Willian Hawrelak pargis jalutamas

Brasiilase esimene lumememm

Õhtul tegi JP ka väga huvitavaid brasiilia näkse – coxinha’sid. Ülihead! Me aitasime neid ka valmistada, nii et nüüd oskame neid ka ise teha.

Haned poosetamas