Kalbarri rahvuspark

Hommikusöögiks tegime pannkooke. Tagantjärgi nüüd ei mäleta täpselt, aga usun, et me saime Kallega samuti hosteli kööki kasutada, ning seal need pannkoogid valmis tegingi. Varahommikul oleks olnud võimalus minna vaatama kuidas pelikane toidetakse, kuid meist keegi ei olnud veel väga energiat täis, kuna üle-eelmine öö andis endiselt veidi tunda, ja seetõttu me sinna ei jõudnud. Korraks plaanisime külastada papakodide sanctuary, kuid pilet oli vist tüütult kallis. Ei tundunud seda väärt olevat, ning külastasime hoopis Seahorse sanctuary, kus oli pilet palju odavam. Merihobud on ka palju eksootilisemad kuidagi, kui linnud. Mul polnud nõrka aimugi, kuidas nad sünnivad, millest toituvad või milliseid liike neid olemas on. Väärt kogemus. Pisike ruum oli, kuid rahvast ei olnud liiga palju, sai kuulata või lugeda tekste merihobude kohta ja põnev oli. Ilm oli endiselt veidi sajune ja kahtlane kui alustasime teed Kalbarri rahvusparki. Kruusateed olid samuti koledad. Loksutas kogu sisikonna segamini, sest teed olid kaua aega hööveldamata olnud ning terve tee oli korralikult laineline. Üle 30-40km/h ei saanud sisse võtta. Samas, võibolla oli see ka hea, sest nii mõnelgi teeosal avanesid ülikaunid vaated.

Olime üritanud Austraalias näha võimalikult palju metsikut loodust ja metsikuid loomi. Seekord, Kalbarri rahvuspargis samuti pidurdasime auto äkiliselt ühte liikuvat olendit nähes. Väljudes saime aru, et tegemist on Echidnaga ehk teisisõnu Eesti mõistes suure siiliga. Olime sellest palju juulnud, kuid polnud kordagi näinud. Check, üks loom metsikus looduses taaskord nähtud.

Meie eesmärk oli käia vaatamas Loop vaatekohta ja Z-bend vaatekohta. Esimesest seal pidi asuma ka väga kuulus Natural Window. Jep, tõsi mis tõsi. Aken oli olemas. Kõndisime veidi mööda kivirahne oru ülaserval, pildistasime ja loopisime kive alla vette. Piltilus koht. Väga meeldejääv ja väga ilus. Ja muud rahvast oli ülivähe.

Z-bend vaatekoht oli samuti imeilus. Kui õigesti mäletan, olid selle juures ka väli-grillid ning lauad, mida oli tore jälle söögitegemiseks kasutada. Selle Z-bend lookout’ juures ostsustasime, et lihtsalt vaate nautijad me pole, vaid meis põles seiklushimu. Võtsime ette matka alla jõeorgu. Väga õige otsus. Ülevalt oli vaade ilus, aga all vee juures ja tegelikult kogu see veidi ronimist nõudev teerada sinna oli parem. Täiesti inimtühi, selge veepind suurte punaste kaljude vahel. Vägev. Pildid tulid samuti vigned.

Rada ei võtnud üldse väga palju aega, kuid kui tagasi vaateplatvormile jõudsime, hakkas siiski pimenema. Dilemma oli suur, kas jääda salaja parki ööbima (seal polnud see lubatud) või sõita siiski pargist välja. Kartuses trahvi maksta, sõitsime pargist välja. Väljas oli juba pilkane pimedus ja nagu ikka tähendas see tohutus koguses känguruid. Isegi kui teeolud oleksid paremad olnud, ei saanud ka kängurude tõttu kiirust aretada. Öö veetsime Galena Bridge’l, 24h tasuta ööbimiskoht autodele.