Viimane asustus enne Nullarbor Plain’i, mis on maailma suurim paekiviplatoo (pindalalt umbes nii 5 korda suurem kui Eesti), oli Ceduna, kus otsustasin välja minna ja uurida, mis kohalikud inimesed teevad ja räägivad. Seal kohtasin ühte umbes 20-aastast tüüpi, kes oli tüüpiline aussie selles osas, et kartis reisida väljapoole oma armast kodumaad ning minu üllatuseks arvas isegi, et Euroopa on riik. Loodan, et suutsin teda selles vallas veidi harida. Kui baaris hakkas vaiksemaks jääma, siis teadis noormees rääkida, et lähedal asub üks jalkaklubi, kus toimuvad tavaliselt head peod. Läksime siis seda kaema. Kui sinna jõudsime, siis selgus muidugi, et ka seal pannakse pidu kinni ning tuli sealt lahkuda. Kuna tulime sinna tema tuttava autoga, siis ei taibanudki, et see teine koht oli üle lahe nii 10 km kaugusel. Mina jonnakalt nõudsin muidugi, et ma nüüd lähen jala „koju“, mida ma ka tegema hakkasin, kuid ära eksides, sattusin juhuslikult sama tüübi peale, kes kutsus oma õe järgi ning mind lahkelt siiski ära visati.
Nullarbori (mis ladina keelest tõlgituna peaks tähendama „puudeta“) asustus koosnes üksteisest 100-200 km kaugusel asuvatest 8-12 püsielanikuga kohtadest, mis koosnesid bensiinijaamast ja karavanpargist. Ühest sellisest roadhouse’st sokutati meile kaasa salatikaste, ideega et me toimetaks selle ülejärgmisesse samalaadsesse asustusse, mis asus siis umbes 300 km kaugusel. Sellele platoole jääb ka Austraalia kõige pikem sirge teelõik, kus ei pea 146,6 km jooksul muud tegema kui rooli sirgelt hoidma, ja maailma pikim sirge raudteelõik (478 km). Muudes lõikudes peale selle 147 km-se tulid kurvid ikka juba enam-vähem 100 km intervalliga ja nii paar tuhat kilomeetrit järjest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar