Lääne-Austraalias

Peale puudeta platoo läbimist suundusime Lääne-Austraalia lõunakaldale, kus asuvad maalilised väikelinnad nagu Esperance, Albany, Denmark (jah, tõepoolest asub seal Taani-nimeline linnake), Pemberton jne. Neis oleks kindasti võinud pikemalt aega veeta, sest lummavat väikelinna miljööd pakkus neist igaüks, kuid paraku võtsime seekord plaaniks neis lihtsalt tähtsamad vaatamisväärsused ära vaadata ning edasi suunduda.

Teele jäid erinevad veinipiirkonnad, gigant-karri-puude org, kus sai puulatvades jalutada selleks spetsiaalselt valmistatud metalljalutusrajal, ning ka enam kui 60 meetri kõrgused puud, mille tüve mööda sai tippu ronida.

Ning siis jõudsime Margaret Riveri piirkonda, mis on selline koht, mille kohta kõik inimesed kes kuulevad et Sul on plaanis minna Lääne-Austraaliasse, ütlevad esimese asjana, et sinna lihtsalt pead minema, muud varianti lihtsalt EI OLE. Sealsed veinid on üle Austraalia väga-väga popid ja tuntud ning ega meiegi ei tahtnud neist lihtsalt mööda sõita, vaid ikka maitsesime nii mõndagi neist. Ei ole midagi halba öelda, tõepoolest! Leeuwin Estate, Voyager Estate, Juniper Estate ja teised pakkusid tõelisi maitseelamusi. Aga loomulikult ei olnud veinid ainus põhjus, miks sinna minna. Sealne loodus ja rannad olid tõesti maalilised.

Margaret Riverist edasi põhja ja Perthi poole suundudes jäid tee peale Busselton oma kahe kilomeetripikkuse paadisillaga, Bunbury delfiinikeskus, kus nägime kaugelt kahte delfiini (ema pojaga) ja Fremantle, kus saime tasuta meremuuseumisse ning külastasime Lääne-Austraalia vanimat maja Round House, kus giidina töötas Eestist täiesti vaimustuses olev David, kes teadis meile Eesti ajaloost vaat’ et rohkem rääkida kui me ise. Freo rannaribad on samuti absoluutselt mainimist väärt.