neljapäev, 19. aprill 2012

Hetkeseis

Lõpuks on nädalavahetuse tohuvapohu maha rahunenud ning elu kulgeb taaskord rahulikumas rütmis. Nagu ennegi mainitud sai, elame me Kallega praegu HI-hostelis privaattoas (privaattoa hind: $62 öö, 4 ööd pakkumine: $217). Hostelil pole tegelikult viga midagi, ainult privaattoad on palju väiksemad võrreldes eelmise hosteliga ning pole nii atraktiivsed samuti. Muidu on hostel igati puhas ja okei, viimasel ajal vaid päris  korralikult rahvastatud.
Go-Backpackers'i viimased asukad
HI-Edmonton hostelis pinksi harjutamas
Kui me siia maabusime, võtsime eelmisest hostelist kogu tasuta ja ülejäänud söögikraami kaasa (mida oli kokku oma 3 kastitäit) ning tõime siia hostelisse, et see lihtsalt raisku ei läheks. Parema kraami jätsime muidugi endale, kuid ega me ka vaja 5 pakki jahu või kolme pakki soola. Vähemalt siinsetel inimestel oli 13ndal reedel rõõmumoment olemas, kui nad kööki sisenedes tasuta toidukraami nägid. Pealegi, enamus sööki on praeguseks juba kadunud.

Reedese seisuga lõpetasin ka oma kontoritöö, põhjusel, et neil sai lihtsalt töö otsa. Õnneks viimase nädala sain seal veel uurimustöö alast tööd, mis oli paremini tasustatud failide sorteerimise tööga võrreldes. Nüüd on me edasised plaanid leida kiiremas korras auto ja arvatavasti sõidame siis sellega juba teise linna (kas Calgarysse, Alberta provintsi suurimasse linna või Vancouverisse). On aeg edasi liikuda, isegi jänesed Legislature pargis on juba oma valge talvekasuka halli suvekarva vastu vahetanud ja jää North Saskatchewan’i jõelt kadunud!
Jänes hallis rüüs
Kollane koolibuss hallis maailmas
Senimaani oleme vaadanud nelja autot, millest üks on ka silma jäänud. Täna igaks juhuks üritame vaadata veel kahte autot, ning siis homme tuleb otsus langetada. Mudelitest oleme huvitatud eelkõige Pontiac Montana minivan’ist ja Dodge Caravan minivan’ist, mis on head pikad autod ning kui istmed kokku lükata, peaks magamisruumi seal olema küll. Samas, kui eesti sõbrad tahaksid ka Kanadasse tulla ja meiega reisida, siis on autos 7-8 kohta. ;) Loodame, et autoost ikka õnnestub, eks see üks paras Bingo loto ole. Me väga kalleid autosid ei ihalda, sest ka kallis auto võib samamoodi paari päevaga otsad anda nagu odav auto. Hinnapiir on olnud siiani $500-2000, enamus autosid on jäänud nii $1500 piiresse.
Pikemalt saab auto-ostust kirjutatud juba siis, kui meil autopaberid käes on. Oleme uurinud autokindlustuse ja registreerimise kohta, ning võibolla pakub see paberimajanduse protseduur huvi neile, kes ka tahaksid Kanadas autot soetada.

Kuigi oleme Edmontonis viibinud 2 ja pool kuud, jõudsime me alles eelmisel nädalavahetusel Edmontoni peamist turismiatraktsiooni vaatama, milleks on West Edmonton Mall ehk Lääne-Edmontoni kaubanduskeskus. Kas pole veider, et linna suurim turismiatraktsioon on kaubanduskeskus? Linna kohta ütleb see nii mõndagi, et elanikud ise ja ka kõik teised peavad kaubanduskeskust selle linna suurimaks vaatamisväärsuseks. Minu meelest on see küll veider, hoolimata sellest, et nad kutsuvad seda siin maailma suurimaks (ma sügavalt kahtlen selles tegelikult, kõik kõige suuremad asjad on ju alati Hiinas!). Selles kaubanduskeskuses on olemas lõbustuspark, veekeskus, mini-golf, uisuväli, lasketiir jne. Kõige lahedam asi oli seal minu meelest suur laev Santa Maria, mis peaks olema täpne koopia laevast, millega Columbus Ameerika avastas. See on päris ilus! Lõbustuspark on enamasti suunatud väga väikestele (üks selline korralikum Ameerika Mäed stiilis atraktsioon tundus hea, kuid sellel päeval kui meie seal olime, ei töötanud) ja hinnad pidid nii veekeskuses kui muudel atraktsioonidel päris kallid olema võrreldes teiste sarnaste keskustega. Kogu kaubanduskeskusel on kokku 5 erinevat postikoodi ning see võtab elektrit sama palju kui tavaline 50 000 elanikuga linn.
Meie arvamus jäi kaubanduskeskusest samaks – tegemist on ikkagi tavalise kaubanduskeskusega, mis on lisaks veel ka topelt ülerahvastatud enamustel nädalavahetustel.
Santa Maria
Lõbustuspark kaubanduskeskuses

Vahepeal olen jätnud mainimata, et mul on juba pikemat aega olnud kurk väga valus. Nüüd lõpuks, kui sain aru, et kodukeemia ja käsimüügi ravimid ei anna tulemust, otsustasin minna arsti juurde. Välismaal olles tundub arsti juurde minek 10 korda tüütum, kui kodumaal, kuid tegelikult oli kogu asjaajmine palju lihtsam, kui arvasin. Vaatasime netist „medical clinics in Edmonton“ või „hospitals in Edmonton“ ning saime vastuseks suure posu asutusi. Valisime neist kõige lähedalasuvama ning marssisime sinna sisse. Selgus, et selles kliinikus nad mulle arsti vastuvõttu organiseerida ei saanud, kuid nad juhatasid mind teise kohta, mis ponud ka kaugel. Neil on siin Kanadas ka sellised pisikesed kliinikumid (meie poolt külastatud asutuse nimi oli Medi Clinic), mis toimivadki nii, et aega telefoni teel vist kinni panna ei saa, vaid vastuvõtt toimib elavas järjekorras. Õnneks oli seal peale meie veel vaid 1-2 inimest, seega saime suht kohe letti. Arst kulutas mulle täpselt 2 minutit, vaatas kurku ja kirjutas antibiootikumid välja. Visiiditasu läks $40, ravimid ise maksid umbes $23. Summad loodan tagasi saada Eestis sõlmitud kindlustuselt. Neil on internetis kahjuteatamise vorm, mis tuleb esimesel võimaluselt pärast „juhtumit“ kohe täita ja neile saata. Nad vastasid mulle e-maili teel, et ma saatku tšekid postiga Eestisse. Loodan, et nad kannavad mulle kulutatud raha peagi arvele. Parem olgu, et need antibiootikumid siis ka oma töö ära teevad! Eestis enne äratulekut oli paljudel mu tuttavatel mandlioperatsioon. Ma kohe kindlasti ei taha valusa kurguga oodata, et asi nii kaugele läheks.

Oma uurimustööde käigus sain ka veel teada, et Edmontoni peetakse üheks päikeselisemaks linnaks terves Kanadas. Võrdluseks saab tuua, et kui Eestis on aastane sademete hulk 535-727 millimeetrit, siis Edmontonis on see vaid 477 millimeetrit aastas. Oleme märganud seda ise samuti, et siin sajab ülimalt harva ning kuiv õhk rikub nahka (sõrmenukid kestendavad ja väiksed haavandid on kerged tulema).

Kommentaare ei ole: