Uued autoomanikud

Tänasest oleme ametlikult autoomanikud! Eile vaatasime veel ühte autot, mis aga tundus väga kahtlane, nii et otsustasime ikkagi ära osta Dodge Grand Caravan Minivan 1999, halli värvi ja 7-kohaline, mis oli meile juba varem silma jäänud.

Meie reisivagun

Autoost kujunes omamoodi väga huvitavaks, nii et mõtlemisainet jagub siiamaani.

Leidsime kuulutuse Kijiji kodulehelt ja auto maksumuseks oli kuulutusel $1700. Kokku käisime vaatamas 5 autot, see tundus kõige parem valik olevat ja selle hind oli samuti kõige kallim. Juba esimest proovisõitu tehes, suutsin mina kui „foxy lady“ (kaval nagu rebane – toim.) hinna kaubelda $1300-le. Lihtne nipp on öelda, et tulime just ühte teist autot vaatamast, mis maksis $1300, mis vastas ka tõele ja mille olukord oli palju parem, mis enam nii tõele ei vastanud. Omanik algul puikles vastu, kuid siis andis alla. Õhtul saatsime veel e-maili talle, et me oleme nõus auto ära ostma, kuid me tahame teha autole mehaaniku ülevaatust (kõigile rohkem kui 12 a vanadele autodele on see ka kohustuslik, et kindlustust saada). Ülevaatuse eest olime nõus ise maksma, ning kui ülevaatus on korras, siis ostame auto ära $1200, kuna ülevaatus maksab midagi $200 piires. Siis läks asi huvitavaks – esialgu saime vastuse, et ok, see tundub hea diil olevat, kuid järgmisel päeval tuli veel üks e-mail omanikult, et nad tegid ise ülevaatuse ära, tal on kõik paberid ka selle kohta, ning seetõttu oleks hinnaks endiselt $1300.

Nojah, oleksime küll tahtnud väga ise teha ülevaatust, kuna kunagi ei tea, kas see mehaanik, kelle juures ta käis, on ta kinnimakstud sõber või mitte, kuid ega meil suurt valikut ka polnud.

Kui jõudsime õhtul omaniku juurde, et autoga veel viimane kiirtee test ka teha, ning siis see ära osta, tuli omanik lagedale uudisega, et lisaks ülevaatusele ($100), lasi ta ka mehhaanikul auto süüteluku ära vahetada, mistõttu läks tal kõik kokku umbes $400 (tal oli ka arve selle kohta). Aga, kuna mehaanik ütles, et auto esipidurid ei ole enam väga head (vahetamine läheks maksma $200 piires), siis on omanik nõus müüma auto meile $1100!!!! Kus peitub siin konks, läks mul pirn peas põlema... Omanik pani autosse sisse $400, kuigi me oleksime auto ära ostnud ka ilma selleta, ning siis veel laseb hinnast alla ka!!!! Tavaliselt sellise jutu peale tõstetakse hinda! Nojah, kuid mis saab meil selle vastu olla, kui hind $1700-lt $1100 peale langetatakse! Me lõime käed ning auto oli peale ostu-müügi lepingu allkirjastamist meie oma.

Kanadas on lisaks veel selline seadus, et auto numbrimärk ei kuulu autoga kokku, vaid kuulub inimesele. Ilma numbrimärgita sõita aga loomulikult ei tohi. Seetõttu, et autot kohe enda koju transportida, peab olema sõber või tuttav, kellel on mitu numbrimärki. Meil vedas, et austraallane, kellega me autosid koos käisime vaatamas, omas ka ühte Texase numbrimärki (millel puudus tegelikult kindlustus, kuid kuna sõit ei olnud pikk, olime nõus seda riski võtma).

Täna läksime siis esimese asjana kindlustust sõlmima (ilma kindlustuseta ei tohi siin sõita ega saa ka autot registreerida). Valisime Sadler Insurance firma, mis asub Whyte Avenüül kohe autoregistri kõrval. Kindlustuse saamine on välismaalastele võimalik ainult rahvusvaheliste lubade olemasolul ning väidete järgi on olemas põhimõtteliselt ainult üks firma, kes seda teeb. Kõige odavam variant maksab aastaks $1835, mis hõlmab nii loomaga kokkupõrke kahjukulusid või ilmastikuoludest tingitud kahjumi kindlustust kui ka miljon dollarit tervisekindlustust autojuhile-kaasreisijatele, ning samas summas kulude katmist kui meie peaksime kahjustama teist sõidukit. Meie enda sõidukit ei parandata, kui meie õnnetuse põhjustame. Me ise võtsime selle variandi, kuna me auto on nii odav, et aasta aega sedasorti kindlustuse maksmine ei tasu lihtsalt ära.

Niih, keeruline jutt sai nüüd vast otsa. Igaljuhul on võimalik see aastane summa maksta ka kuu kaupa $156.20, mille me ka valisime, kuna lepingut võib katkestada ning siis ei pea kõike raha maksma.

Kindlustuse jaoks oli vaja kaasa võtta:

1. rahvusvahelised juhiload;
2. auto ostu-müügi leping (bill of sale);
3. 12 aastat vanale või vanemale autole ka mehaaniku ülevaatuse leht (car inspection);
4. oma pangast tõend (void check), et sinu arvelt võib iga kuu teatud summa maha võtta vms. Me lihtsalt helistasime Eesti Toronto Ühispanka ning 30 min jooksul nad e-mailisid meile selle tõendi.

Üks tähelepanek kindlustusega seoses veel. Kindlustus, mis on küll Kalle nimele, kehtib ka mulle ning see on mulle tasuta. Ma võin ka autoga sõita (formaalselt mitte väga tihti, kui vahel), ning kui ma peaksin ka kogemata avarii tegema, siis katab kindlustus endiselt kõik kulud. Kokkuvõttes saab kindlustust tasuta laiendada rohkematele inimestele kindlustuse omaniku nõusolekul.

Pärast kindlustust läksime tegema registreerimist. Registreerimine aastaks maksab umbes $80 piires, kuid huvitav on see, et see summa, ning ka mis kuuni registreerimine kestab, oleneb perekonnanime eestähest. Kuna Kalle perekonnanimi algab R tähega, siis saime kindlustuse kuni 2013 aasta augustini. Veider süsteem. Maksma läks ka seetõttu nati rohkem - $109. Ning nii nagu mainisin juba ülevalpool, jääb numbrimärk meile, ja kui me peaksime uue auto ostma saame seda ilusti edasi kasutada sellel uuel autol.

Minu elu esimene päris oma numbrimärk

Registreerimisbüroos küsisin igaks juhuks üle ka enda lubade kohta, et kas tohin nendega sõita, kuna mina endale Eestis tegelikult rahvusvahelisi lubasid ei lasknud teha. Minu õnneks on mul veel vanemat sorti Eesti load (need suured), kus on tagaküljel ka inglise keele tõlge. Üllatuseks sain teada, et tohin nendega sõita küll, ja et politseil ei tohiks nende lubade vastu mingit pretensiooni olla! See oli väga hea uudis. Kordan aga igaks juhuks üle neile, kes Eestis mõtlevad, kas rahvusvahelisi lube teha või ei, et KINDLUSTUST ei saa ilma rahvusvaheliste lubadeta. Seega, meil läks imehästi, et üks meist tegi rahvusvahelised load ning mul on inglise keelne tõlge lubadel olemas.

Meie tulevane magamistuba

Registreerimisbüroost saime kaasa kohe oma auto numbrimärgi (ainult ühe, sest siin kasutatakse numbrimärki ainult auto taga) ning kogu asjaajamine oligi aetud. Registreerimiseks on muidugi vajalik aadressi olemasolu, kuhu nad saadavad kuu aja pärast aastase registreerimistunnistuse, seni võime sõita kuuajase ajutise tunnistusega. Me kasutasime praegu hosteli aadressi, kuid arvatavasti tahaksime seda varsti muuta. Aadress peab kindlasti olema Alberta aadress nii kindlustuse kui ka registreerimise puhul.

Uurisime ka seda varianti, et kui teeksime Kanadas kohalikud load, siis kindlustus sellest ikkagi ei väheneks, kuna meil pole Kanadas sõidukogemust. Pikendades olemasolevat kindlustust järgmiseks aastaks, saaksime mõnikümmend dollarit aastas odavamalt.

P.S. Viimased teadmised, kuid hiljem, kui kindlustuse tegime, on sellised, et kindlustusmakse IKKAGI väheneks, kui kohalikud load oleks. Meie kindlustuse tsikk ei viitsinud seda arvatavasti uurida õigel ajal. Vahetades rahvusvahelised load kohalike Alberta lubade vastu tuleb teha teooriatest (maksab midagi $17) ja kaks nädalat hiljem saab teha sõitutesti, mis maksab omakorda mingi summa (yle $100 oli kindlasti). Rahvusvahelised load ja ka Eesti load korjatakse ära (variant on, et ära rahvusvahelisi lubasid neile mainigi ja jäta salaja alles) ja kohalike lubadega väheneb kindlustusmakse meie 151-lt dollarilt umbes 82 dollarile. Päris suur vahe! Ainus asi, vähemalt meie kindlustus-tsiki s6nul on veel see, et nad tahavad Eestist tõendit, et oled omanud autot või oled olnud kirjas kellegi autopaberites kui kaassõitja. Mida pikema perioodi kohta see on seda parem. Nad kutsuvad seda kui tõendit sinu "driving history". Samas, meie tuttav brasiillane ei pidanud sellist tõendit esitama, seega... kes viitsib veel edasi uurida, võimalusi tundub olevat...
Ja Alberta lubasid tehes peab olema notariaalne tõlge eesti juhilubadest. Rahvusvahelised load, mis justkui olekski see tõlge ju ometigi, neile ei sobi.